See tulemus kummutab seisukoha, et parem suitsutaluvus andis nüüdisinimestele konkureeriva sugulasliigi ees eelise.

Tule kasutuselevõtt on olnud üks tähtsamaid leiutusi inimkonna ajaloos. Tuli andis sooja, peletas kiskjaid ja võimaldas valmistada toitu ka sellisest toormest, mis kuumutamata süüa ei sünni.

Ent kus tuld seal suitsu, ja suits sisaldab mitmeid toksilisi aineid. Kes neid aineid paremini talub, saab tule hüved mõistagi hõlpsamini kätte kui halvemini taluja.

Selgub, et üks retseptorvalk, mis reageerib suitsu toksilistele koostisosadele, on nüüdisinimestel ja neandertallastel erisugune.

Neli aastat tagasi avaldasid Ameerika teadlased uuringu, mille järgi olid neandertallased selle erinevuse tagajärjel suitsu suhtes kuni tuhat korda tundlikumad kui nüüdisinimesed.

Nüüd on Jac Aarts Leideni Ülikoolist ja ta kolleegid ameeriklaste katset korranud ja saanud hoopis teistsuguse tulemuse.

Aarts ja ta kaaslased ei teinud katset mitte rotirakkudega nagu ameeriklased, vaid inimrakkudega. Nad uurisid väga täpselt ka eelmainitud retseptorvalku ja seda kodeerivat geeniinfot.

Uuringu põhjal söandavad nad ajakirjas Molecular Biology and Evolution väita, et neandertallasi suuremas suitsutundlikkuses kahtlustada ei ole vähemalt selle valgu ehituse põhjal mingit alust.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.