Üksikjuhtudel tekivad koroonaviiruse antikehad juba tavalisest külmetusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonaviirus.
Koroonaviirus. Autor/allikas: Pixabay

Väikesel osal populatsioonist on koroonaviiruse vastu tekkinud antikehad nii, et inimene viirusesse SARS-CoV-2 nakatunud ei ole, selgus hiljuti avaldatud uuringust. Teadlased märgivad, et antikehad on tekkinud varasematest külmetushaigustest, mida on põhjustanud koroonaviirusega seotud viirused.

Siiski pole teada, kuivõrd kaitsev niisugune immuunsus võib olla. Küll aga võib see leid aidata põhjendada, miks lapsed on raske haiguse suhtes vähem haavatavad.

Teadlased analüüsisid vereproove, mis olid kogutud Suurbritannia täiskasvanutelt ja lastelt enne koroonaviiruse pandeemia algust 2019. aasta detsembris. Samuti analüüsiti pandeemia algusperioodil antud nende inimeste vereproove, kelle koroonaviiruse test oli negatiivne. Proove võrreldi nendega, kes olid uude koroonaviirusesse nakatunud.  

Uurijad kirjutavad, et sõltumatute testide tulemused näitavad antikehade olemasolu just mitte nakatunud inimestel, mis tunnevad ära uue koroonaviiruse.

Selgelt erinesid antikehad COVID-19 patsientidel ja mitte nakatunud patsientidel. Mitte nakatunud patsientide seas oli antikehi vaid väikesel osal. 302 täiskasvanust olid ainult 16 (5,26 protsendil) olemas antikehad. Seejuures laste seas võis märgata teistsugust suundumust. 48 proovist olid 21 (44 protsendil) olemas antikehad.

Autorid spekuleerivad, et kuna lapsed haigestuvad sageli kergetesse külmetushaigustesse, siis nakatumine mõnda teise koroonaviirusesse võib seletada, miks lastel olid olemas antikehad ka SARS-CoV-2 jaoks.

Tegemist on esimeses uuringuga, kus on leitud inimestelt ristreaktiivseid antikehi. Teised uuringud on näidanud, et osadel inimestel on SARS-CoV-2 immuunsus tekkinud T-rakkude tõttu. Kui T-rakud on kokku puutunud sarnaste viirustega, võib see neil nii-öelda meeles olla. Kuigi koos võivad need uuringud tekitada mulje, et mõnel inimesel on juba varem tekkinud COVID-19 immuunsus, siis tedalsed oleksid selliste järelduste tegemisel ettevaatlikud.

Uuringu üks juhtivautor Kevin W. Ng ütles, et nad proovivad välja selgitada, miks mõned inimesed toodavad ristreaktiivseid antikehi ja teised mitte. Kui me suudame sellest aru saada, saame seda infot kasutada tõhusate vaktsiinide loomiseks, lisas ta.

Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Science.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: