Akadeemikukandidaat Anu Lamp (62) on Tallinna Linnateatri näitleja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne ja eesti keele õppejõud. Alates 2014. aastast on ta ka lavakunsti-professor. Veel on Lamp Eesti Teatriliidu juhatuse liige ning aastast 2011 Rahvusvahelise Teatriinstituudi Eesti keskuse president.

Oma töö eest on Lamp saanud mitmesugust tunnustust. Näiteks pälvis ta 1989. aastal Ants Lauteri preemia, 2001. aastal valgetähe V klassi teenetemärgi ning 2012. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

Lamp on osalenud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni meelelahutussaadetes, raadio lugemistundides ja kuuldemängudes, telelavastustes ja -seriaalides ning filmis. Ta on andnud oma hääle ka tegelastele animatsioonfilmides. Lamp on ka tõlkinud inglise ja prantsuse keelest üle 50 näidendi ning raamatuidki.

Mida peate oma senise elu ja karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati?

Kuna küsitud on hetke kohta, siis üks eriline hetk:
Kui ma 2009. aasta üldlaulupeol, mille vahetekste ma dirigendipuldi all, pelgalt kardinatega tekitatud ruumis lugesin (saades nii võimsa muusikalise elamuse osaliseks) ühel vaikusehetkel, mis peo käigus tekkis, Runneli luulekogust "Punaste õhtute purpur" lugesin eksprompt ette "Me liigume loogeldes loojangu poole". See täielik vaikus, mis platsil tekkis, ja aplaus, mis pärast seda lahvatas.

Paljud raadio lugemised on olnud suured naudingud iseenda jaoks.
Mõne tõlke valmis saamise puhul olen tundnud õnnetunnet.
Laval olen kogenud hästi lavastatud tükis kohalolu ja rollis tegutsemise väge.
Koolis õpetamine on pakkunud ja pakub rõõmu.

Võimalik, et töö koolis on põhjus, miks mind esitati akadeemiku kandidaadiks.

Mida peate te oma valdkonnas peamisteks väljakutseteks Eestis ja maailmas tervikuna?

Eesti keele rikkuse välja toomise ja kõlama panemise oskuse säilitamist eesti laval.
Humanitaaria hääle kostmist läbi kõikvõimalike segajate.
Teater võiks olla suurtes ühiskondlikes küsimustes kaasarääkija, andes hingelise tõuke eetiliste otsuste langetamiseks neile, kes otsustavad olulisi asju.

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui palju peaks neid argielus näha olema?

Akadeemikud võiksid olla olulisemal määral rahva eestkõnelejad. Eks nende häält ole kosta ka, aga nende poole tasuks rohkem pöörduda, arvamust küsida. 

Akadeemikuid otsitakse sel korral kolmes valdkonnas: matemaatika ja matemaatiline statistika, metsandus ning teatrikunst. Igas valdkonnas saab akadeemikuks üks inimene. Akadeemikud valitakse välja 2. detsembril toimuval Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul.