Meditsiiniteadlased avastasid inimese peast varem märkamata jäänud süljenäärmeid meenutava moodustise. Hollandi arstid märkasid senitundmatut moodustist, kui uurisid eesnäärmevähki põdevaid haigeid täiustatud kompuutertomograafiga. Uuringu eel saab süstida vereringesse radioaktiivset glükoosi, mis võimaldab kasvajaid paremini eristada. Nüüd aga näitas läbivaatus haigete ninaneelu tagaosas midagi täiesti muud, mis kohe selgelt esile ei tulnud, vahendab Science Alert.

Hollandi vähiinstituudi kiiritusonkoloog Wouter Vogeli sõnul on inimestel küll kolm komplekti suuri süljenäärmeid, ent mitte ninaneelu piirkonnas. Inimesel on küll seal teadaolevalt sülje- ja limaskestanäärmeid, kuid need on mikroskoopiliselt väikesed ning tuhatkond neist on jaotunud ühtlaselt üle terve limaskesta. Seda suurem oli Vogeli sõnul uurijate üllatus.

Süljenäärmed on osa inimese seedesüsteemist, mis toodavad seedimiseks vajalikku sülge. Lõviosa süljest valmib kolmes peamises süljenäärmes inimese neelus, mandlite ja keele all. Inimese suuõõnes ja hingetorus paikneb veel umbes 1000 väiksemat süljenääret, mida näeb enamasti ainult mikroskoobi all. Vogeli ja kolleegide leitud moodustis on aga palju suurem.

Kahel uuringus esile tulnud piirkonnal paistavad olevat teisedki süljenäärmete tunnused, sõnas uuringu põhiautor Amsterdami ülikooli suukirurg Matthijs Valstar. Kuna need paiknevad torus tubariuses, nimetas uurimisrühm moodustised tubaarnäärmeteks.

Tubaarnäärmed olid olemas kõigil 100 patsiendil, keda PSMA PET/CT meetodil uuringus uuriti. Lisaks lahati uuringus kontrolliks kahte erinevast soost laipa. Neil mõlemal oli paariselund samuti olemas: laipade peas paljastusid silmnähtavad ninaneelu seina suunas kulgevad äravoolujuhad.

Uurimisrühma sõnul pole leitud moodustist kirjeldatud üheski varasemas anatoomiakäsitluses. Nad oletasid, et see sisaldab hulganisti seroomseid sagarikke, mis muudavad nina- ja kurguneelu limaseks ja aitavad inimesel kergemini neelata.

Teadlaste sõnul võisid äsja leitud näärmed varem märkamata jääda, sest need paiknevad halvasti ligipääsetavas kohas koljupõhimiku all. Sestap pole neid kerge leida isegi raskesti ligipääsetavate kohtade uurimiseks mõeldud endoskoobiga. Isegi kui uue elundi juhade avausi varem märgati, ei tuntud neid uurijate sõnul varem ilmselt lihtsalt ära.

Pealegi on uued süljenäärmed kindlaks tehtavad ainult uuemat tüüpi PSMA-PET/CT tehnikaga. Vanemad moodused nagu ultraheli, arvutitomograafia ja magnetuuring nii täpset pilti ei anna.

Uurijate sõnul tuleks leitu kinnitamiseks teha suurema osalejatehulgaga jätkuuuring. Siiski tähendab avastus nende sõnul, et kiiritusravi tehes peavad arstid edaspidi vähihaigetel veel üht elundit silmas pidama. Süljenäärmed on nimelt kiirituse suhtes väga tundlikud.

Esialgsetel andmetel paistab, et kiiritusravi tubaarnäärmete piirkonnas põhjustab patsientidele tüsistusi. Vähemalt nii näitas kiiritusravi saanud 723 vähihaige haigusloo tagasivaatav analüüs. Teadmine võib vähiravi edaspidi tõhusamaks muuta ning kinnitab veelkord, et leitud moodustised on tõepoolest süljenäärmed.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Radiotherapy and Oncology.