"Hästi majandatud noortes ja keskealistes metsades, kus on õigel ajal tehtud hooldusraied ning puud on hea tervisliku seisundiga ja kasvavad kiiremini, seotakse rohkem süsinikku," ütleb värske doktor Sille Rebane.

Oma töös uuris ta, kuidas mõjutab metsa majandamine süsinikuringet ning kui kaua võtab metsaökosüsteemil aega lageraiest taastumine. Samuti huvitas värsket doktorit see, kuidas taastub metsa süsinikuringlus erinevatest häiringutest.

Selleks vaatles Rebane Järvselja katse- ja õppemetskonnas hemiboreaalse metsa süsinikuringe taastumist pärast lageraiet kahel katsealal. Ühel alal tehti lageraiet 2006. ja 2008. aastal, teisel 2013. aastal. Rebane mõõtis katsealade süsinikuvahetust turbulentse kovariatsiooni meetodil ehk taimestikust kõrgemale vaatlustorni asetatud täppisseadmetega.

Sooja kliima nõiaring

Sille Rebase sõnul ei jää metsaökosüsteemi süsinikuringe kliimamuutustest puutumata. Varasemast niiskemaks ja soojemaks muutunud õhk, aga ka põud aeglustavad metsa fotosünteesi. "Ekstreemsed ilmastikuolud pigem pärsivad süsinikusidumist," ütleb Rebane, "kuid optimaalsete ilmastikutingimuste korral on süsinikusidumine suurem."

Samuti mõjutavad metsade kasvu, tootlikkust, elujõulisust ja süsinikuringet erinevad häiringud. "Kui häiringu mõju metsaökosüsteemile on tugev, siis võib kuluda aastaid, enne kui ökosüsteem on võimeline jälle süsinikku siduma," märgib Rebane.

Mõne häiringu mõju metsaökosüsteemile on aga tugevam kui teisel: näiteks võib metsal põlengust taastumiseks kuluda pool sajandit või isegi kauem. Putukarüüstetest ja tormidest taastusid metsad mõõtmistulemuste järgi kolme kuni kuue aastaga, ent Rebase sõnul nappis nende häiringute kohta teaduslike järelduste tegemiseks andmeid. Samas kulub lageraiest taastumiseks 10, ent mõnel juhul kuni 20 aastat.

"Uuringutest ilmnes, et viieaastane puistu oli põuase suve tingimustes mõõtmisperioodil süsinikuneutraalne," tõdeb värske doktor. Viis aastat pärast lageraiet sidus see puistu 0,01 tonni süsinikku hektari kohta. Mida aeg edasi, seda enam muutus lageraiutud mets uuesti süsinikusidujaks: kuue- ja kaheksa-aastased metsaökosüsteemid sidusid vaatlusperioodil juba 2,08 tonni süsinikku hektari kohta.

Õigeaegne metsamajandamine on kliimamuutuse võitmise võti

Sille Rebase sõnul on metsad üleilmse kliimasoojenemisega võitlemisel olulised, sest säilitavad planeedi elusloodust ning reguleerivad kliimat ja energiavooge. "Nii boreaalsed kui ka Eestis olevad hemiboreaalsed metsad on võimelised atmosfäärist süsinikku siduma ja seda biomassis ja mullas säilitama," ütleb ta.

Süsinikuringluses eraldub hingamise ja lagunemisega ökosüsteemi süsinik. Kui mingi ökosüsteemi hingamine on suurem kui fotosüntees, käitub see ökosüsteem süsiniku allikana. "Kui aga fotosünteesimise käigus eraldub hapnik ja süsinikku seotakse rohkem, kui hingamise käigus eraldati süsihappegaasi, siis talitleb metsaökosüsteem süsiniku sidujana," seletab Rebane.

Atmosfääris heljuvat süsihappegaasi seovad üldjuhul rohkem noored ja keskealised metsad. Mida vanem on mets, seda aeglasemalt kasvab seda juurde ning halvemini suudab see häiringutele vastu panna ja süsinikku siduda. "Seetõttu on kliimamuutuste seisukohalt oluline metsi õigel ajal uuendada ja edaspidi majandada, tagades seeläbi metsade produktiivsus ja süsiniku sidumisvõime," ütleb värske doktor.

Rebase sõnul peaks metsamajandaja püüdlema võimalikult tõhusalt süsinikku siduva metsa poole "Selleks, et metsade süsiniku sidumisvõimet ka tulevikus säilitada, tuleks neid õigel ajal uuendada," ütleb ta ja lisab, et Eestis kasutatakse metsa uuendamiseks enim lageraiet ja uue metsapõlvkonna istutamist. Lisaks süsinikusidumist ergutavale lageraiele on metsaomanikul Rebase sõnul kohustus uuendada häiringutes kahjustada saanud metsaosi.

"Oskuslikult metsi majandades ja õigeaegselt vajalikke metsamajanduslikke otsuseid ja töid tehes on võimalik leevendada kliimamuutusi ja pidurdada globaalset temperatuuritõusu," tõdeb ta.

Sille Rebane kaitses doktoriväitekirja "Metsade majandamise mõju hindamine süsiniku kontekstis: turbulentse kovariatsiooni meetod. Evaluation of forest management in the context of carbon fluxes: Eddy-Covariance method" 9. oktoobril Eesti Maaülikoolis.