Peaaegu pool Euroopas müüdavast grillsöest sisaldab troopilistest ja subtroopilistest metsadest pärit puitu. Kuna vaid murdosa sellest kannab jätkusuutliku toote märgist, tuntakse mitmel pool muret, et söe valmistamiseks on kasutatud ebaseaduslikult raiutud puitu, vahendab Nature.

Euroopas müüdava söe kahtlane päritolu tuli ilmisiks Hamburgis asuva Thüneni puidu-uuringute instituudi avaldatud töös, kus teadlased analüüsisid mikroskoobi all tuhandeid puusöeproove. Muuhulgas leidsid nad, et suur osa söest oli kas valesti märgistatud või sellel puudus igasugune toote päritoluinfo. Leid süvendas kahtlusi söe kahtlase päritolu kohta.

Uuringut juhtinud Thüneni instituudi teaduri Volker Haagi sõnul on valminud töö vaid põgus ülevaade, kuid tulemused annavad põhjust muretsemiseks.

Euroopa Liit importis 2019. aastal umbes 750 000 tonni puusütt. Puusöevastaste surverühmade hinnangul võib ulatuda ebaseaduslikult raiutud puidust valmistatud söe kogus aga kuni kahe miljoni tonnini. Sealhulgas pärines viiendik söest Nigeeriast ning seitse protsenti Paraguayst, mis on mõlemad ebaseadusliku metsaraie poolest tuntud riigid. Äri on võimalik, sest puusöe kujul Euroopasse jõudnud ebaseaduslikule puidule ei kehti Euroopa puiduregulatsiooni (EUTR) turustamiskeelud.

Digitaalne taastamine

Puusöe päritolu on keeruline kindlaks teha, sest põletamise käigus on algne puit kaotanud suure osa oma isikupärastest omadustest. Kaob nii puidu värv kui ka lõhn ning see muutub pudedaks. Volker Haag täiustas peegeldunud valgusel põhinevat kolmemõõtmelist mikroskoopiatehnikat, millega saab taastada ebakorrapärase söetüki algse kuju. Tehnika abil saab kindlaks määrata puu perekondliku kuuluvuse. See lubab omakorda teha järeldusi puidu päritolu kohta.

Haagi teadlasrühm analüüsis 4500 söeproovi 150 erinevast söepakist. Pakid osteti 11 erinevast riigist 2019. ja 2020. aastal.

Selgus, et umbes 46 protsendis pakkides leidus troopiliste ja subtroopiliste metsade puitu. Need metsatüübid kaovad maamunalt kõige kiiremini. Hispaanias, Itaalias, Poolas ja Belgias oli troopikapuitu sisaldavate pakkide osakaal üle 60 protsendi. Samas kandis neist pakkidest vaid neljandik mõnd jätkusuutliku tootmise märgistust.

Uuringu ühe kaasautori Johannes Zahneni sõnul viitab märgistuse puudumine või sellest erinev märgistus tõenäoliselt ebaseaduslikule ärile. Sestap soovib teadlane, et EUTR kataks tulevikus ka puusütt ning riigid sunniks ka tarnijaid oma tootepakke märgistama.

Artikkel ilmus ajakirjas IAWA Journal