Teadlased ja tudengid nõudsid Toompeal teadusrahastuse korrastamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1600057200000 | amCalendar}}
Foto: Triinu Visnapuu

Eesti teadlased, õppejõud ja üliõpilased tahavad kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastamise korrastamist ning pidasid seetõttu esmaspäeval riigikogu ees sel teemal avaliku koosoleku.

Kevadel koguti rahvaalgatuse korras allkirju ettepanekule, et riikliku kõrghariduse toetuseks peaks minema igal aastal 1,5 protsenti ning teadus-arendustegevuse rahastamiseks üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. Esmaspäeval anti ettepanek üle riigikogu esimehele Henn Põlluaasale.

"On vanasõna, mida ikka meenutatakse – "kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta". Kahjuks tuleb valitsusliikmetele nende enda antud lubadusi meelde tuletada. Vastasel juhul ei ole Eesti kõrgharidusel ja teadusel tulevikku," ütles Eesti Maaülikooli Ametiühingu esimees Heiki Lill ning lisas, et juba praegu seisavad Eesti teadlased valiku ees, kas jätkata patriotismist oma tegevust Eestis või siirduda paksema "doktorivorsti" pärast välismaale.

"Sellest instituudist, kus mina töötan, teadlased järjest lähevad ära. Lõpetanud doktorante, kes peaksid jääma ülikooli, lihtsalt ei ole enam, on tükk tühja maad, on jäänud vanad väärikad teadlased, aga aeg teeb oma tööd," rääkis Lill "Aktuaalsele kaamerale".

"Hetkel ju majanduslangus toimub ja nagu ma kevadel avaldasin arvamust, täpselt sinna kohta on jõudnud ka rahandusminister oma mõtetega, et kui SKT langeb, siis seda summat püüda on üsna lihtne. Minu sõnum on see, et püüdke see summa kinni, hoidke sellest kümne küünega ja minge mööda," lisas ta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: