Kanada Northwesterni Ülikooli teadlased uurisid äsja üheaastaseks saanud laste mälu uut tüüpi katsega. Nad jagasid 77 imikut kolme rühma. Katse esimeses voorus tutvustati igale rühmale nelja uut sarnast objekti pisut erineval moel.

Esimesele rühmale näidati küll nelja erinevat objekti, ent kõiki objekte nimetati sama üldise nimetusega (näiteks "koer") ehk kasutati püsiva nime tingimust. Teisele rühmale näidati samu objekte, kuid iga objekti nimetati mingi uue nimetusega (näiteks "Muri", "Pontu", "Reks" ja "Pitsu") ehk järgiti eripärase nime tingimust. Kolmandal rühmal lasti iga objekti tutvustuseks kuulata sama siinuslaine helisagedust ehk lähtuti püsiva tooni tingimusest.

Teises voorus vaatlesid teadlased seda, kui hästi lapsed äsja nähtud objekte mäletasid. Lastele näidati iga esimese vooru objekti uuesti, kuid seekord vaikides ning koos mingi uue sama kategooria objektiga. Selgus, et lapsed mäletasid nähtud objekte rühmati erinevalt.

Püsiva nime tingimuse rühma lapsed mäletasid esimese vooru objekte kehvasti. See tähendab, et nad jätsid meelde nelja objekti sarnasused, ent ei pannud tähele nende eripärasusi. Eripärase nime tingimuse rühma lapsed tundsid ära kolm objekti neljast ehk jätsid paremini meelde igale objektile iseloomuliku. Püsiva tooni tingimuse rühma lapsed mäletasid vaid viimasena nähtud objekti.

Uuringu ühe kaasautori Alexander S. LaTourette'i sõnul viitab tulemus, et uue asja nimetamisviis on 12 kuu vanuste laste meenutamisvõimele väga oluline. Kui lapsele uusi asju näidates nende kohta üht ja sama sõna kasutada, jätab laps meelde uute asjade sarnasused, kuid ei pruugi märgata nende eripärasid. Pidevalt uusi nimetusi kasutades jätab laps meelde iga uue asja eripära, ent ei vii hiljem nii hästi kokku asjade sarnasusi. See seaduspära võib töötada isegi siis, kui täiskasvanu nimetab lapse kuuldes uut asja ainult ühe korra.

Uurijate sõnul annab tulemus ainest edasisteks uuringuteks. Kui praegu uuriti uute sõnade mõju imiku mälule, siis juba tuttavate sõnade mõju on veel uurimata. Edasised uuringud võiksid teadlaste hinnangul aimu anda ka keele ja maailmataju vahelisest seosest täiskasvanutel. Samuti tahaksid uurijad paremini mõista, kas imikute mälu talletab asju uute kategooriate kaupa terve esimese eluaasta jooksul või muutub see talletamine kuidagi ajas.

Avastusest kirjutatakse Kanada rahvusliku teaduste akadeemia toimetistes.