Metaani tase atmosfääris on aegade kõrgeim ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maa keskmine õhutemperatuur on juba praegu kraadi võrra kõrgem kui enne tööstusrevolutsiooni ehk aastail 1850–1900.
Maa keskmine õhutemperatuur on juba praegu kraadi võrra kõrgem kui enne tööstusrevolutsiooni ehk aastail 1850–1900. Autor/allikas: Roberto Rizzato/Flickr (CC BY-NC 2.0)

Põllumajandus, suured prügilad ja fossiilkütuste suurem kasutamine on peamised põhjused, miks metaani imendus Maa atmosfääri 2017. aastal umbes 40 miljonit tonni rohkem kui sajandi alguses.

Metaani rohket eraldumist esines põllumajanduse laienemise tõttu just Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Okeaanias. Kasvav fossiilkütuste tarbimine Hiinas ja USA-s tekitas samuti suuremat metaani atmosfääri paiskamist, selgus eile avaldatud uuringust.

Tänavu veebruaris ilmus uuring, kus leiti, et metaani emissiooni fossiilkütuste tööstuse tõttu on alahinnatud. Metaan üks olulisemaid kasvuhoonegaase, väidetavalt on see tähtsuselt teine pärast CO2-te. Metaani allikate väljaselgitamine on oluline, et mõista kliima arenemist.

2017. aastal paiskus inimtegevuse tõttu atmosfääri 364 miljonit tonni metaani, seevastu 2000. aastal oli sama näitaja 324 miljonit tonni. Umbes pool sellest 12-protsendilisest kasvust on põhjustatud põllumajanduse ja prügimägede laienemisest, ülejäänud on põhjustatud fossiilsete kütuste tarbimise kasvust. Metaani emissioon looduslikest allikatest, näiteks märgaladest, on jäänud suhteliselt ühtlaseks.

Heitmete kõige märkimisväärsem suurenemine oli Aafrikas ja Lähis-Idas ning Lõuna-Aasias ja Okeaanias. Neis piirkondades suurenesid heitekogused 10–15 miljoni tonni võrra.

Heited kasvasid Hiinas ja Põhja-Ameerikas 5–10 tonni võrra, seal oli metaani tõus tingitud fossiilkütustest. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides suurendasid fossiilkütused metaani eraldumist umbes nelja tonni võrra.

Üks piirkond, kus metaani tõusu ei ilmnenud, oli Arktika. Tegemist on huvitava tulemusega, sest Arktika soojeneb kõige kiiremini võrreldes muu maailmaga. Kuna Arktika on kaetud igikeltsaga, mille sulamise tõttu võib eeldatavasti õhku paiskuda suures koguses metaani. Niisugune tulemus võib tähendada, et Arktikas ei ole atmosfääri veel läinud niivõrd palju metaani või ei ole teadlased veel kogunud piisavalt andmeid, et täpselt hinnata metaani emissiooni. 

Uuringu üks autoreid, atmosfääriteadlane Marielle Saunois Pariisi Simon Laplace instituudist ja tema kolleegid kaardistasid üleilmse metaani reostuse 2017. aasta seisuga, sest see on viimane aasta, kui on saadaval täielikud andmed, mis on tehtud tornidest või õhusõidukitest. Metaaniproovides olev süsiniku tüüp, täpsemini süsiniku isotoop andsid vihjeid metaani allika kohta – on see pärit nafta- või gaasitööstusest või mikroobilt, kes elab riisipõllul, prügilas või röhitseva veise soolestikus. Teadlasrühm võrdles 2017. aasta andmeid keskmise metaani emissiooniga aastatel 2000–2006. 

 Uuring ilmus ajakirjas Environmental Research Letters.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: