Tallinna ülikoolis kandideeris psühholoogia eriala bakalaureuseõppesse peaaegu 16 inimest ühele kohale. Tegemist pole aga suure muutusega, sest psühholoogia on olnud aastaid väga populaarne eriala, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Magistriõppesse aga pole nii suurt tungi kui bakalaureuseõppesse. "Pooled nendest, keda me võtame vastu bakalaureuseõppesse, tahavad jätkata ka magistriõppes ja tahavad tulevikus töötada kutseliste, professionaalsete psühholoogidena," tõdes Tallinna ülikooli psühholoogia õppekava kuraator Kadi Liik.

Psühholoogiametile järelkasvu on. Kuid ühtlasi on psühholoogide järele viimasel ajal vajadus suurenenud. "Ilmselt turunõudlus on praegu suurem kui ülikoolid suudavad kooliatada või pakkuda. Kui te küsite, miks ülikoolid rohkem ei paku, siis ülikoolide ressursivõimalused on mõnevõrra piiratud," ütles Liik.

Olenemata noorte huvist valdkonna vastu, on kliinilisi psühholooge Eestis puudu, kuna õppe rahastamine on puudulik.

"Tegelikult praegu ei ole Eestis riiklikult rahastatud kliinilise psühholoogia kutseaasta. Seda sotsiaalministeerium on mitu korda taotlenud ja see on poliitilise otsustuse küsimus. Need otsused on lihtsalt praeguse valitsuse ja riigikogu nägu," rääkis kliiniliste psühholoogide kutseliidu juht Triinu Tänavsuu.

Kliiniliseks psühholoogiks on võimalik saada alles pärast magistriõpinguid. Kui psühholoogia magistridiplom on käes, peab läbima kutseaasta ehk juhendatud praktika, seda aga Eestis rahastuse puuduse tõttu pole võimalik teha.

"Eestis kulub vaimse tervise otseste ja kaudsete kulude peale 572 miljonit, siis minu jaoks on väga üllatav, et riik ei suuda kliinilist aastat rahastada, kuna selle maksumus oleks 400 000 eurot aastas," tõdes Tartu ülikooli psühholoogia eriala magistritudeng Pärtel Poopuu.

Eestis on kliinilise psühholoogi kutsetunnistus 179 inimesel. Küll aga oleks esmatasandi tervishoius juurde vaja vähemalt 130 kliinilist psühholoogi ja eriarstiabis vähemalt 210 psühholoogi.