Kõige paremaks hindavad oma üldist tervist Šveitsi elanikud, kellele järgnevad iirlased. Uuringu tulemused viitavad, et kõige kehvemaks hindavad Euroopas oma tervist eestlased ja serblased. Eestis hindab oma tervist heaks ja väga heaks napilt üle poole vastajatest. Kusjuures Eesti siseselt annavad kõige positiivsema hinnangu enda tervisele Põhja-Eesti elanikud ning kõige kehvemaks hindavad oma tervist Kirde-Eesti elanikud. 

Tulemuste põhjal sai teha selge järelduse, et mida noorem on inimene, seda paremaks ta oma tervist hindab. Kõige paremaks hindasid tervise 15–29-aastased, kellest enamus (88 protsenti) pidasid oma tervist heaks või väga heaks. Vanuse suurenedes aga tervisehinnang langeb. 75–90-aastaste seast arvab vaid veidi üle kolmandiku, et nad on hea tervise juures. 

Võrreldes ülejäänud Euroopaga on eestlaste hinnangud kesisemad. Tervisehinnangu ja vanuse negatiivne seos kajastus ka Eesti eakate hulgas, kelle seast kõigest 16 protsenti andis oma tervisele positiivse hinnangu.

Kui erinevalt hindavad oma tervist mehed ja naised?

Uuringu tulemustest selgub, et üldiselt hindavad mehed oma tervist mõnevõrra positiivsemalt kui naised. Paraku ei ole teada nende tulemuste põhjused: kas naised on oma tervise suhtes kriitilisemad kui mehed või on nad tõepoolest kehvema tervisega.

Kui vaadelda riigiti sugusid eraldi, siis Bulgaarias, Saksamaal Prantsusmaal ja Serbias on meeste hinnang oma tervisele Euroopa halvimate seas. Nendest kehvemaks hindavad oma tervist ainult eesti mehed. Naiste seas hindavad võrdselt enda tervist kõige kehvemini eestlannad, bulgaarlannad ja serblannad. 

Riikides, kus oma tervist kõige paremaks hinnatakse, on ühel meelel nii naised kui mehed. Šveitsist ja Iirimaalt leiame hea tervisega elanikud, kus nii naised kui mehed hindavad oma tervist kõige positiivsemalt.

Mis mõjutab meie hinnangut oma tervisele?

Õnnelikkust ja sotsialiseerumist võivad aga mõjutada tõsised tervisemured, mistõttu ei pruugi vastajal olla võimalik oma tervisele positiivset hinnangut anda. Uuringust selgus, et kõige negatiivsemalt mõjutas inimeste hinnangut oma tervisele igapäevaste tegevuste häiritus, kas haigusest, puudest, nõrkusest või vaimsetest probleemidest. Mida suurem osa igapäevastest tegevustest oli ühest või mitmest eelnevalt nimetatud tegurist häiritud, seda halvemaks tervist hinnati.  

Uuringu tulemuste põhjal ei ole võimalik kindlalt väita, miks eestlased oma tervist Euroopas kõige kehvemini hindavad. Ent üks on selge: häid soovitusi, kuidas tervise eest hoolt kanda, et edaspidi ka oma tervist positiivsemalt hinnata, võiksime küsida šveitslaste ja iirlaste käest.

Siinse populaarteadusliku artikli kirjutasid Tartu Ülikooli magistrandid Gerda Kelly Pill, Laura Korjus, Grete Kägo ja Kiiri Toomberg kursusel "Andmete esitamine ja tõlgendamine". Artikkel põhineb 2018. aastal läbi viidud Euroopa sotsiaaluuringu andmetel. Uuringus osales 35 000 inimest vanuses 15–90 aastat.