Uuring: pooled eestlased ei oota Eestisse elama teisest rahvusest või rassist inimesi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uuringust nähtus, et õnnelikumad inimesed on üldjuhul positiivsemalt meelestatud ka sisserände osas.
Uuringust nähtus, et õnnelikumad inimesed on üldjuhul positiivsemalt meelestatud ka sisserände osas. Autor/allikas: Waldemar Brandt/Unsplash

Veidi rohkem kui pooled eestlastest leiavad, et riik peaks lubama kas üldse mitte või vaid vähesel määral erinevast rassist või rahvusest inimesi Eestisse elama, selgub Euroopa sotsiaaluuringust.

Samas on immigrantidesse soosivalt suhtuvad inimesed üldiselt õnnelikumad ja eluga rahulolevamad, kui need, kes näevad sisserändajates ohtu majandusele või kultuurile-

Eesti elanike hulgas on 2019. aasta sügisel läbi viidud Eurobaromeetri uuringu järgi enim toetatud Euroopa Liidu poliitikaks kodanike vaba liikumine. Vastanutest on 93 protsenti selle poolt, et Euroopa Liidu kodanikel peab olema võimalik elada, töötada, õppida ja tegeleda ettevõtlusega kogu Euroopa Liidus. Eestlaste positiivne suhtumine oli selles küsimuses 11 protsendipunkti kõrgem kui kogu liidu keskmine. Seega väärtustavad eestlased Euroopa Liidus vaba liikumist isegi kõrgemalt kui keskmine eurooplane.

Paradoksaalselt näevad eestlased Euroopa Liidu kõige olulisema murekohana aga sisserännet, mida peab üle poole vastanutest oluliseks probleemiks. Euroopa Liidus keskmiselt peab seda tõsiseks probleemiks kolmandik. Samuti on veidi tõusnud eestlaste hirm sisserände osas Eestisse. Kui 2018. aasta sügisel pidas sisserännet kõige olulisemaks probleemiks Eestis kümme protsenti inimestest, siis 2019. aasta sügisel 12 protsenti.

Viimasel ajal on poliitilisel tasandil ja ühiskonnas laiemalt tekitanud kõneainet nii võõrtööjõu kui ka välistudengite viibimine Eestis. Küsimusi tekitab nende kasu riigile, aga ka sisserändega kaasas käivad võimalikud ohud.

Euroopa Sotsiaaluuringuga, viimased andmed avaldati 2018. aastal, uuriti Eesti inimeste arvamust, kas ja mil määral Eesti riik peaks lubama sisserändajatel siia elama asuda. Kokku küsitleti ligikaudu 2000 Eesti elanikku. Selgus, et inimeste valmisolek aktsepteerida samast rassist ja etnilisest rühmast inimeste riiki elama asumist on tunduvalt kõrgem kui valmisolek lubada erineva nahavärviga või etnilisest rühmast inimesi Eestisse.

Vastanutest leidis 52 protsenti, et Eesti ei peaks lubama teisest rassist või etnilisest rühmast inimesi riiki või kui, siis ainult vähesel määral. Samast rassist või etnilisest grupist inimeste suhtes oldi märkimisväärselt sallivamad. Vaid veerand vastanutest arvas, et neid ei peaks üldse mitte või vaid vähesel määral riiki lubama.

Tajutud oht majandusele ja kultuurile
Vastumeelsus immigratsiooni osas on sageli paratamatult seotud inimeste hirmude ning ohutundega. ESS-is küsiti eestlastelt hinnangut, kas nende arvates mõjub immigratsioon Eesti majandusele ja kultuurile kui ka elule üldiselt hästi või halvasti.

Ootuspäraselt teisest rassist või etnilisest grupist pärit inimeste siia tulemise vastu olnud eestlastel on ka selge seisukoht, et immigratsiooni mõju Eesti majandusele on halb või koguni väga halb ning vastupidi. Vastupidiselt, suurem osa ehk 70 protsenti vastanutest, kes leidsid, et immigratsioon mõjub majandusele hästi, lubaksid ka rohkem sisserändajatel riiki tulla.

Viimasel ajal näeme eriti ilmekalt maasikakasvatajate näitel, kui suurt muret välistööjõu riiki lubamise keeld valmistab põllumajandusettevõtetele. Tõenäoliselt on nende hulgas, kes juba praegu sõltuvad välistööjõust, ka immigrantides kasuteguri nägijaid rohkem.

Majandusega sarnaselt on immigratsioonidebattides läbivalt rõhutatud ohte eestlusele, rahvuslikkusele ja eesti keelele. Ka kultuuriküsimustes valdavad eestlasi samad tajud nagu majanduses. Need, kes on immigratsiooni vastu, leiavad ka, et see kahjustab Eesti kultuurielu ja vastupidi. Eestlased, kes lubaksid immigrante riiki, näevad nendes hoopis võimalust eesti kultuuri rikastada.

Eriti teravalt on eesti keele ja kultuuri kaitse küsimus päevakorras olnud välisüliõpilaste ja -teadlaste värbamisega Eesti ülikoolidesse. Ka siin on arvamused jagunenud suuresti kaheks. Positiivsemalt meelestatud leiavad, et välisüliõpilaste kaasamine annab võimaluse puutuda kokku teisest kultuuriruumist pärit üliõpilastega mugavalt oma kodumaal. Teised aga tunnevad muret ingliskeelse õppe osakaalu suurenemise ja eesti keele kõrvale tõrjumise pärast.

Üldine usaldus ja positiivne meelestatus
ESS-st nähtus, et õnnelikumad inimesed on üldjuhul positiivsemalt meelestatud ka sisserände osas. Samuti kalduvad teisest rassist inimeste osas sallivamad olema need eestlased, kes usaldavad nii riigi poliitilisi institutsioone kui ka õigussüsteemi. Parlamenti mitteusaldavatest eestlastest ei lubaks teisest rassist ja rahvusest immigrantidel riiki tulla 74 protsenti. Parlamendi vastu usalduse kasvades kasvab ka sallimine riiki asumise osas.

Lisaks kaldub küsitlusuuringu tulemustele tuginedes suuremal osal immigrante mitte sallivatel eestlastel puuduma usaldus riigi kogu õigussüsteemi vastu. See viitab juba laiemale usalduse puudumisele ning negatiivsele hoiakule nii teiste inimeste kui ka inimeste gruppide vastu.

Näiteks võidakse tunnetada, et õigussüsteem ei funktsioneeri ega kaitse neid piisavalt, mis võib üle kanduda ka suhtumisse sisserändajatesse ning muuta nende osas ettevaatlikuks. Ettevaatlikkus või hirm võõra või tundmatu vastu võib viidata ka inimeste võõrandumisele ning sisemisele ebakindlusele, mida võimendavad ka kaootilised ja ettearvamatud ajad.

Kokkuvõtteks selgus ESS-i uuringust, et eestlased ei pea sisserännet riigile kasulikuks. Eestlastest leidis 41 protsenti, et immigrandid muudavad Eesti riigi elukoha mõttes pigem halvaks ning vaid 24 protsenti näeb immigrantides võimalust muuta Eesti elu paremaks. Taoliste hoiakute muutmine eeldab aga selgemat ja järjepidevat kommunikatsiooni nii ettevõtetelt kui ka kõrgkoolidelt, kes värbavad välistööjõudu või -üliõpilasi.

Uuringu andmeid analüüsis õppeaine "Andmete tõlgendamine ja esitamine" raames Tartu Ülikooli Euroopa õpingute magistrant Allan Padar.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: