Meremees nägi Kopli lahes delfiine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Indrek Sülla

Loots Indrek Sülla märkas teisipäeva ennelõunal Tallinna lähedal Kopli lahes delfiine, kes õnnestus ka fotole saada.

Sülla rääkis ERR-ile, et väljus teisipäeva hommikul kella 11 paiku Vene-Balti sadamast oma rutiinsele tööle.

"Sõitsime juba sadamast välja, keerasime Kopli liinide peale mere suunas. Samas sõitis ka kaater meil kõrval, kes tuleb lootsile järgi. Ja siis äkki vaatan otse kaatri ees - kaks suurt uime paistsid vee peal libisevat. Ja siis oh üllatus kaks-kolm korda veel - suured olendid tulid välja. Ma taipasin kohe, et need olid delfiinid," ütles Sülla.

Sülla sõnul oli see tema jaoks suur üllatus ja rõõm. "Vesi on vist puhtamaks ja soojemaks läinud Kopli lahes. Ja siis kaks korda nad ujusid veel sealt meie nina alt ka läbi," lisas ta.

Tema sõnul olid delfiinid umbes kahe meetri pikkused ja hallide selgadega.

"See oli päris niisugune üllatav kokkusattumus, et oma kodulahel sellist asja näha," märkis Sülla. "Ma tean, et siin on olnud pringleid, aga delfiine ei ole," sõnas Sülla.

22. mail kirjutas Soome rahvusringhääling Yle, et Soome lõunaosas märgati delfiine. 13-aastane Keeri Sjöblom filmis kolme silmikdelfiini. Algselt vaatas ta delfiine kaldalt, kuid läks siis isaga paadiga merele, kus õnnestus neid ka üsna lähedalt filmida.

Silmikdelfiinid võis Eestisse juhtida tuulehaugiparv

Silmikdelfiinid on hülgeuurija Mart Jüssi sõnul koos teiste vaalalistega Läänemeres eksikülalised, kuid tegu pole sensatsiooniga. "Meie randades on lihtsalt suhteliselt vähe silmapaare, kes neid märkab. Juba ainuüksi Lõuna-Soomes läheb ilusal nädalavahetusel merele umbes 25 000 paati. Tõenäosus delfiiniga kohtumiseks on seal oluliselt suurem," viitas Jüssi.

Läänemeri on silmikdelfiinide tavapärasest elupaigast magedam. Vaesem on ka selle kalastik. "Üldiselt pole neil siia asja tulla. Matk Lõuna-Rootsist Eesti rannikule on piisavalt pikk, et nad saaksid oma ekslikust suunast aru ja pöörduksid varakult tagasi. Praegu on liikumas Atlandilt Läänemerele kudema tulev tuulehaug. Võib arvata, et delfiinid sattusid siia, saates näiteks tuulehaugide parve," oletas Jüssi.

Enamasti jääb teadmata, kas siia sattunud delfiinid oskavad Atlandi ookeani tagasi ujuda. "Nad ei oska end kalavõrkude eest hoida. Tihtipeale leitakse Läänemerre sattunud delfiine hiljem uppununa rannal," tõdes Jüssi. Kalapüünistes lõpetas ka näiteks 2015. aastal Rootsis palju elevust tekitanud delfiinipaar.

Jüssi lisas, et delfiinide külaskäik annab põhjuse mõelda ka teistele võrkudesse jäävatele lindudele-loomadele ja otsida võimalusi nende ohutumaks muutmiseks. "Me ei taha ilmselt, et nad järgmise uudisena kusagilt võrgust leitakse," lisas hülgeuurija.

Üldiselt käib silmikdelfiinide käsi pärast mürgisemate ühendite, eeskätt PCB-de keelustamist mõnekümne aasta eest siiski suhteliselt hästi. Ainuüksi Atlandi Ookeani põhjaosas elab neid üle 100 000.

Delfiinid Kopli lahes Autor/allikas: Indrek Sülla

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: