Valeria Senigaglia Austraaliast Perthist Murdochi Ülikoolist ja ta kolleegid on tähele pannud, et meres vabalt elavad delfiinid hakkavad üksteisega vähem suhtlema, kui inimesed neid oma käest toidavad.

Selle tulemusel võib juhtuda, et uus põlvkond delfiine, kes suures osas inimestelt saadud toidul üles kasvab, ei omanda piisavalt õigeks delfiinieluks vajalikke suhtlusoskusi.

Vähene suhtlusvilumus võib aga vähemalt osaliselt seletada nukrat tõika, et need noordelfiinid surevad enne täiskasvanuks saamist kaks korda suurema tõenäosusega kui inimestega mitte kokku puutuvad delfiinid.

Senigaglia ja ta kaaslased uurisid india ookeani silmikdelfiinide (Tursiops aduncus) tegemisi Perthist paarsada kilomeetrit lõuna poole jäävates Lääne-Austraalia rannavetes. Sealkandis tegutseb ka Bunbury Delfiiniavastuskeskus, mille külastajad saavad vabalt elavaid delfiine vaadata ja toita.

Teadlased sõitsid väikese paadiga 35 üksikisendi järel, jälgides nende tegemisi 20 minuti kuni kolme tunni vältel. Kokku tehti vaatlusi kahe aasta jooksul 180 tundi. Vaadeldud delfiinide seas oli 13 isendit, keda inimesed olid oma käest toitnud.

Teadlased tuvastasid, et käest toidetud delfiinid ujusid ringi küll suhteliselt suurtes parvedes, kuid teistest sagedamini jätsid nad oma parve maha ja ühinesid mõne teise parvega. Tundus, et ka üleüldse oli nende side liigikaaslastega keskmisest nõrgem.

Käest toidetud emadelfiinide järeltulijad suhtlesid samuti teistega vähem, mis võib delfiinide kui ühiseluliste loomade puhul olla tõsine riskitegur.

Oma tähelepanekutest kirjutavad Senigaglia ja kaasautorid ajakirjas Animal Behaviour.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.