Teadlased on juba varem tähele pannud, et mitmel pool maailmas esineb silmikdelfiinide vahel erinevusi sõltuvalt sellest, kas nad elavad rannikule lähemal või rohkem avamerel. Rannikule lähemal elavad delfiinid on avamere omadest näiteks tihtipeale natuke heledamat värvi ja pikemad. Ka nende seljauim võib olla teistsuguse kujuga.

Lõuna-Ameerika lähistel on tähele pandud ka erinevusi eluviisis. Sealsed rannikudelfiinid püsivad väikeste parvedena merelahtedes ja jõesuuetes ega eksle ringi kodust väga kaugel. Avameredelfiinid moodustavad aga mitmesajaliikmelisi parvi ja rändavad suurtel aladel.

Costa ja ta kolleegid uurisidki nüüd Brasiilia, Uruguay ja Argentina rannavetes ning sealt natuke kaugemal Atlandi ookeani vetes elutsevaid silmikdelfiine. Nad võtsid mõlemat sorti delfiinidelt kokku enam kui 250 koeproovi ja analüüsisid DNA-d. Selgus, et mõnes väikeses genoomipiirkonnas oligi märgata päris selgeid muutusi.

Costa ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Journal of Evolution Biology, et silmikdelfiinid võivadki olla hakanud tõepoolest kaheks liigiks eristuma, aga juba praegu võib neid pidada kaheks alamliigiks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.