Prantsuse teadlased tegid katseid üheksa silmikdelfiiniga, kellel näidati kahte sihtmärki, mille poole ujuda. Heeringaga maiustada said nad aga ainult parempoolse sihtmärgi juures, nii et nad hakkasid ka kiiremini selle poole ujuma.

Kuid kui teadlased asetasid uue sihtmärgi keskmisele positsioonile, mille kohta polnud selge, kas sealt maiuspala saab, jagunesid katsedelfiinid kahte rühma. Ühed ujusid ka selle kahtlasevõitu sihtmärgi poole üsnagi kiiresti. Neid delfiine hakkasid teadlased kutsuma optimislikeks. Teised delfiinid ei vaevunud kahtlase sihtmärgi suunas ujumisel liigset energiat kulutama.

Teadlased olid jälginud delfiine aga pikemat aega ja analüüsides nende varasemat käitumist selgus, et optimistlikud delfiinid olid osalenud niinimetatud sünkroonujumises rohkem kui pessimistlikud delfiinid. Delfiinidel meeldib nimelt tihtipeale teiste omasugusega kõrvuti ujuda ja jäljendada üksteise liikumist.

Delfiiniuurijad on ammugi oletanud, et üheskoos ujumine aitab delfiinidel edendada omavahelisi sidemeid ja luua positiivseid emotsioone. Nüüd siis ilmneb, et see ühistegevus aitab küllap alal hoida ka optimistlikku eluhoiakut.

Uurimistööd juhtis Pariisi 13. ülikooli zooloog Isabella Clegg, kes kirjutab sellest koos kolleegidega ajakirjas Behavioural Brain Research.