Nagu paljudele tulevastele emadele, on raseduse lõppfaas väga harjumatu olukord ka delfiinidele. Võiks arvata, et nendele allpool veepinda sujuvalt liuglevatele mereimetajatele väike beebikõht suurt mõju ei avalda. Teadlased on aga avastanud, et emaste silmikdelfiinide ujumiskiirus on vahetult enne sünnitust peaaegu poole väiksem. See näitab ilmekalt, kui palju energiat nõuab emasloomalt tiinus.

Santa Cruziz asuva California ülikooli teadlane Shawn Noren oli algselt huvitatud sellest, kuidas delfiinibeebid ujuma õpivad. Kuid, sukeldudes Hawaiil koos nende loomadega, püüdsid tema tähelepanu tiinusega kohaneda üritavad emasloomad.

12 kuu pikkuse tiinuse jooksul kujuneb ka silmikdelfiinidel rasedusele iseloomulik „kühm” kõhu piirkonda. Dr Noren kasutas oma salvestatud videomaterjali, et analüüsida suurenenud kõhu mõju emasloomade liikumisele.

Ta selgitas, et kui tiine emane ujub 1,7 meetrit sekundis, mõjub talle sama tugev tõmbejõud kui tavaliselt ujudes 3,4 meetrit sekundis. Dr Noren uuris ka loomade liikumist, et näha, kas emased üritavad mingil viisil kompenseerida suurenenud tõmbejõudu.

Selgus, et tiinete emaste saba liikumise trajektooriks olev kaar, mis määrab looma kiiruse vees, on väiksem kui nende mitte järglast ootavatel sookaaslastel. Tiinete loomade sabalöögi suurus oli vähenenud tervelt 13%, mis võib olla tingitud loote paiknemisest emaslooma keha tagaosas. Seetõttu on kõhupiirkond nii väljavenitatud ja pinges, et piirab delfiini liikumist.

Sabalöögi suuruse vähenemine aeglustab märgatavalt looma kiirust. Kui tavaliselt on delfiinide maksimaalne liikumiskiirus üle 22 km/h, siis tiinuse korral on see näitaja ainult 13 km/h. Võrdluseks, mõõkvaala – ühe delfiinide peamise vaenlase –  kiirus on keskmiselt 14–30 km/h. Nii muudab rasedus emasloomad palju haavatavamaks erinevatele ohtudele.

Vaata veel: Bottlenose dolphins' maximum speed halved by pregnancy (BBC)