Probleemne nutitelefoni kasutamine hõlmab endas igasuguseid ebameeldivusi ja igapäevaelu häirivaid aspekte, mis on tingitud liigsest nutitelefoni kasutamisest, selgitas psühholoogiadoktor Dmitri Rozgonjuk.

Rozgonjuki sõnul varasemad uuringud on näidanud, et seadme, platvormi või meedia kasutamise sagedus ei pruugi seostuda negatiivsete igapäevaelu aspektidega. "Mis tähendab siis seda, et kui sageli sa oma Instagrami vaatad, kui sageli sa postitad, see tegelikult meie töös ei seostunud sellega, kui depressiivselt, kui ärevalt inimesed ennast tunnevad tavaliselt," selgitas ta.  

"Võib-olla inimesed ei peaks ülemäära muretsema oma kasutusmustrite pärast, aga kui nad ise tunnevad, et see neid häirib, siis võib-olla on tõesti oodata ka seal seda seost, et inimesed võivad olla ka depressiivsemad või ärevamad. Aga kui see neid ei häiri, siis tegelikult ei pruugi seal probleemi olla," selgitas Rozgonjuk. 

Rozgonjuk tõi välja, et oluline nüanss on siinkohal, et inimestel on teatavad bioloogilised erinevused, mis määravad ka seda, kas me oleme elu jooksul rohkem või vähem murelikumad. Inimesed võivad kasutada väga palju mõnda platvormi, seadet või meediat, aga ainult osade puhul muutub see problemaatiliseks.

"Siin kontekstis sageli nendel inimestel on rohkem siis näha seda, et skoorid erinevate problemaatiliste seadmete ja meediate kasutamisel on kõrgemad neil, kes ise nagu tunnevad, et nad on murelikumad või ärevamad"

Siinkohal ei saa aga väita, et tegelik kasutus on palju suurem kui ise arvame, vaid hinnanguid on seinast seina – osad ülehindavad, teised alahindavad oma nutitelefoni kasutuse aega. 

Rozgonjuk koos oma uuringurühmaga uuris nutitelefoni kasutuse hindamist kahes etapis, kõigepealt küsiti ta uuringus osalejatelt hinnangut Instagrami kasutamise sageduse kohta, samuti kasutas ta objektiivset mõõteseadet ehk rakendust, mis mõõdab tegelikku Instagramis veedetud aega. Kuna tulemused olid üsna erinevad, sest oli nii ala- kui ka ülehindajaid, ei saa esile tuua selget suundumust.

Siiski ei saa tähelepanuta jätta, et erinevad uuringud on jälginud seost sotsiaalmeedia kasutamise ja psühholoogilise heaoluga. On leitud, et sotsiaalmeedia kasutamine on seotud kõrgema depressiooni taseme, ärevuse ja kehvema une kvaliteediga.

Veel on uuritud, kuidas võivad Instagrami fotod kaunitest kehadest mõjuda negatiivselt inimese kehakuvandile ja on leitud, et söömishäirete põhjustajaks võib olla oma välimuse võrdlemine Instagramis teistega. Leitud seoseid on palju ja erinevad, seega on sotsiaalmeedia kasutamise ja psühholoogiliste muutujate vaheline seos keeruline ning see võib sõltuda individuaalsetest erinevustest. 

Kaasaegse interneti kasutamise teooria kohaselt (Contemporary Internet Use Theory) mõned inimesed võivad kasutada meeleolu reguleerimiseks või stressiga toimetulekuks liiga palju digitaalmeediat. Seetõttu võivad olla ka depressioonis või ärevuses olevad inimesed pigem altimad kasutama digitaalmeediat, et toime tulla oma emotsioonidega. 

Maailmas on aktiivseid sotsiaalmeedia kasutajaid umbes 3,484 miljardit. Instagrami kasutab ühe kuu jooksul miljard inimest. 

Uuring ilmus ajakirjas Mobile Media & Communication. Uuringu autorid on Dmitri Rozgonjuk, Patrik Pruunsild, Kadi Jürimäe, Rosiine-Johanna Schwarz ja Jaan Aru.