Inimesed annetavad meelsamini suurte ja kirjukarvaliste loomade päästmiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõige tõenäolisemalt said rahasüsti kirjukarvalised liigid.
Kõige tõenäolisemalt said rahasüsti kirjukarvalised liigid. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Varemgi oli teada, et inimestele läheb nunnuks peetud loomaliikide käekäik keskmisest rohkem korda. Nüüd selgus Londoni Royal Holloway Ülikooli teadlaste uuringust, et kukrut kergendatakse ka suurte, värvikirjute või sinakas toonis nahaga loomade päästmiseks, kirjutab ajakiri Science.

Pole midagi imestada, et pandade kaitseks koguneb raha kergemini kui näiteks nahkhiirte heaks. Varasemad uuringud on näidanud, et inimesed hoolivad rohkem loomadest, kes tunduvad vaadates armsamad. Seni polnud aga selge, kas annetusraha toob ainult nunnusus või mõjutavad inimeste kaastunnet teisedki loomaliigi omadused.

Uuringu ühe osalise, San Diego loomaaia mittetulundusühingu liigikaitse-bioloogi Diogo Veríssimo sõnul sõltub liigikaitse valdkonnas palju annetustest. Suur osa loomaaedu ja looduskaitsega tegelevaid kodanikuühendusi ei tuleks ilma kõrvalise rahata toime.

Loomaaed paberil

Seega lõid Londoni Royal Holloway Ülikooli bioloog Sarah Papworth ja kunstnik Rory McCann käed, et uurida annetusraha ja looma välimuse seost praktiliste näidetega. Nad joonistasid katse jaoks üles sadu erinevaid kujutletavaid loomaliike.

Kujutletavate liikide loomisel eristasid nad esmalt kolme erinevat kehakuju. Seejärel muutsid nad joonistatud loomade suurust, värvi, karvakatet ja silmade paigutust. Nii nägigi mõni loom välja nagu mardikas, teine meenutas aga Norra trolli kujulist nukku. Ühelgi loodud loomadest polnud samas mingit taustalugu ehk katses osalenud inimesed pidid neile mõttes annetusraha jagama vaid välimuse põhjal.

Iga katseisik pidi joonistatud loomaliigid esmalt meeldivuse alusel reastama ning märkima, mis neile liikide juures meeldis või ei meeldinud. Katse teises voorus tuli annetajatel hinnata ainult esimese vooru armastatumaid ja põlatumaid loomaliike. Autor/allikas: Polly Curtin & Rory McCann/Conservation Letters

Uurijad kutsusid katses osalema sadu inimesi, kes olid varem päriselt liigikaitseks raha annetanud. Iga katseisik pidi joonistatud loomaliigid esmalt meeldivuse alusel reastama ning märkima, mis neile liikide juures meeldis või ei meeldinud. Katse teises voorus tuli annetajatel hinnata ainult esimese vooru armastatumaid ja põlatumaid loomaliike. Nüüd pidid nad vastama küsimusele, milliste liikide päästmiseks oleksid nad valmis päriselt raha annetama.

Asi pole ainult armsuses

Selgus, et meelsamini annetati liikidele, kes olid mõõtmetelt suured või kelle karvastik oli kirjum. Samuti paistsid annetajatele meeldivat sinaka, lilla või muu jaheda tooniga naha või karvastikuga olevused. Mõne sellise omadusega loomal oli tõenäosus annetusraha pälvida 37 protsenti suurem. Kõige tõenäolisemalt said rahasüsti aga kirjukarvalised liigid.

Veendumaks, et uuringu tulemused kehtivad ka päriselus, tegid uurijad veel kolmandagi katsevooru. Igale katseisikule anti 50 senti ning paluti see raha mõne päris loomaliigi heaks annetada. Tulemused said kinnitust, sest enim 50-sendiseid läks tiigrite hüvanguks. Tiigritele annetatud summa ületas sealjuures kuus korda haidele ja nahkhiirtele annetatud raha hulka.

Nii võib olla selge, miks saavad maailmas enim annetusraha näiteks tiigrid ja elevandid, samas kui näiteks haid, nahkhiired või kilpkonnad peavad piskumaga läbi ajama. Igal reeglil on ka erandid: popkultuur võib inimeste huvi mõne "koledaks" peetud liigi vastu tõsta. Näiteks leidsid Poola teadlased hiljuti, et ninaahvide heaks annetati rohkem pärast seda, kui ahviliigi pika nina üle irvitav internetimeem ninaahvid kuulsaks tegi.

Uuring ilmus ajakirjas Conservation Letters.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: