Akadeemilised ühendused soovitavad majanduspaketi loomisel teadlasi kaasata
Akadeemilised ühendused saatsid täna Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele pöördumise, kus soovitavad moodustada majanduskriisi lahendamiseks nõustav ekspertide kogu. Valitsuse kriisiaegne majanduspakett peaks nende sõnul toetama innovatsiooni, töötajate õigusi ja ettevõtluse keskkonnasõbralikkust.
Pöördumise ühe autori KBFI vanemteaduri Andi Hektori sõnul saadeti pöördumine välja just nüüd, sest kriisi akuutsem faas on läbi saamas. Valitsus on liikunud meditsiiniprobleemide juurest majandusmurede juurde.
"Kui oli akuutne faas, oli olemas teadlaste nõukogu, kes nõustas valitsust otseselt meditsiinilistes küsimustes. Nüüd, kui tuleb majanduskriis, mis läheb akuutseks, võiks meie nägemuses olla samuti seltskond spetsialiste, selline nõustav kogu valitsusel," selgitas Hektor ning lisas, et kogusse võiks lisaks teadlastele kuuluda ka näiteks praktikutest majanduseksperte.
Valitsuse tegevus majanduskriisi leevendamisel on alles algusjärgus, mistap ei tõtta Hektor sellele hinnanguid andma. Siiski sooviks ta näha teadlasi abistamas valitsust pikema plaani koostamisel.
"Nagu me seal pöördumises kirjutame, antakse just praegu ettevõtetele abi. Siis võiks kaaluda ka pikaajalisemaid meetmeid. Me ju tahame, et meie majandus oleks rohelisem ja innovaatilisem ning praegu oleks üsna õige hetk selliseid programme teostada," ütleb vanemteadur.
Novaator avaldab pöördumise muutmata kujul:
Avalik kiri Riigikogule ja Vabariigi valitsusele
Kriisiaegne majanduspakett peaks toetama innovatsiooni, töötajate õigusi ja majanduse keskkonnasõbralikkust
Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda leiavad, et raskustes ettevõtetele riigi poolse abi määramisel tuleks lähtuda lisaks majanduslikele kriteeriumitele ka ettevõtte innovaatilisusest, käitumisest töötajate õiguste tagamisel ja keskkonnasõbralikkusest. Sarnaselt epidemioloogiliste meetmete nõustamiseks moodustatud ekspertide nõukogule soovitame valitsusel moodustada nõustava ekspertide kogu majanduskriisi rahaliste, sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste tahkudega terviklikuks tegelemiseks.
Eestis on jõudsalt kasvamas innovaatilise ettevõtluse osakaal, jäädes siiski kahjuks oluliselt allapoole Soome tasemest. Kriisiaegsed toetusmeetmed saaksid olukorda parandada. Selleks oleks vaja sektoripõhiseid meetmeid, eriti idu- ja spin-off ettevõtetele, mis on kriisiaegse investeeringute vähenemise suhtes väga tundlikud. Võiks kaaluda erasektori, ülikoolide ja riigi osalusega investeerimisfondi loomist teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete jaoks; ettevõttesisese teadus- ja arendustöö soodustamist toetuste, laenude ja garantiidega; ettevõtete teadus-arendusteemaliste projektikirjutamise toetamist, et tuua rohkem Euroopa Liidu vastavaid vahendeid meie majandusse. Eesti maksusüsteemi tasuks analüüsida võtmes, et see soodustaks tõhusamalt, samas sotsiaalselt vastutustundlikult, innovatsiooni ja investeerimist tarka ettevõtlusse. Innovaatilise riigi vundamendiks on tipptasemel kõrgharidus ja teadus, mis hetkel vaevlevad alarahastuses. Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse osakaal tuleks viia sarnasele tasemele Põhjala targa majandusega riikidega.
Abipakett peaks soosima töökeskkonna parandamist, sealhulgas suurendama töötajate osalemist töötingimuste kujundamisel. Riigiga koostöös tuleb selgemalt defineerida töösuhe, et tagada töötajakaitse ka jagamismajanduse ettevõtetes. Selgemalt ja õiglasemalt tuleks defineerida kõrvaltöö(d) (näiteks Bolti juhid, Airbnb majutuse jagajad jt) ja põhitöö; tööteenuse vahendamise platvormide pakkujate ja riigi kohustused mõlemat tüüpi töötajate ees ning selliste töötajate õigused. Kui lepingulistel töötajatel on võimalus oma õigusi kaitsta koondudes näiteks ametiühingusse, siis platvormimajanduses tegutsevate töötegijate võimalused on piiratumad. Abi saamise tingimus peaks olema ettevõtte kohustus töö tegemiseks sõlmida tööleping ja kohustus kaasata töötajad töötingimuste kujundamisesse; kohustus laieneks ka platvormipakkujatele, kes nõustuvad, et teenuse osutajate suhtes on nad tööandjad. Eesti võiks ja saaks olla antud valdkonna õiglasel reguleerimisel teenäitajate hulgas [1].
Käesolev kriis ei ole teinud olematuks teisi väljakutseid, millega Euroopa Liit ja maailm rinda pistab. Eesti ja Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks kliimaneutraalse ja keskkonnasõbraliku maailmajao ehitamise. Rõhutame, et kriisiabi ja tänased otsused peavad olema nende eesmärkidega kooskõlas. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamine ja rakendamine aitab tagada meie ettevõtluse konkurentsivõime. Suurettevõtted võiksid majandusabi ühe tingimusena esitada avaliku plaani oma keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks.
Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eesti Teaduskoda
Viited:
[1] European Agency for Safety and Health at Work (2017) Protec>ng Workers in the Online PlaBorm Economy: An overview of regulatory and policy developments in the EU, European Risk Observatory Discussion paper (ISSN: 1831-9343) https://osha.europa.eu/fr/publica>ons/protec>ng-workers-online-plaBorm-economy- overview-regulatory-and-policy-developments
