De Bilti Kuningliku Hollandi Meteoroloogiainstituudi kliimateadlase Geert Jan van Oldenborgh leidis, et 2019. ja 2020. aastal Austraaliat räsinud metsapõlengute taga oli kauakestev kuumalaine. Äärmuslik temperatuur oli aga tõenäoliselt kliimamuutuse tulemus. Võrreldes 1900. aastaga esineb piirkonnas kuumalaineid 10 korda sagedamini, kirjutab ajakiri Science News.

Oldenborghi sõnul kipuvad kliimauurijad sääraste kuumalainete tõsidust alahindama. Samuti alahinnatakse kliimamuutuste mõju tulekahjuriskile. "Märgime riski alampiiri 30 protsendi kanti, kuid tulekahjude oht võib olla palju palju suurem," leidis kliimateadlane.

Sel nädalal kuulutati Austraalia kaguosa pärast 240 päeva esmakordselt põlenguvabaks. Selle aja jooksul jõudis põleda 11 miljoni hektari suurune maa-ala, 34 inimest suri ja hävis umbes 6000 hoonet. Tuleroaks on langenud ka umbes 1,5 miljardit looma.

Kliimamõjusid Austraalia tulekahjudele uuris rahvusvaheline Maailma Ilmastikumõjude töörühm. Nende töö on hinnata kliimamuutuste rolli looduskatastroofide tekkes. Töörühm vaatles kliimamuutuste mõju tulekahjude ilmaindeksile (PI) ehk oletatavale tuleohu määrale.

Kliimasimulatsioonid näitasid, et võrreldes 1910. aastaga on tõusnud kõrge PI tõenäosus 2019-2020. aastaks 30 protsenti. Ennekõike nähakse süüd äärmuslikus temperatuuris. Töörühm ei suutnud uuringus kindlaks määrata kliimamuutuse mõju erakordsale põuale, mis samuti leekidele hagu andis.

Varem on teadlased oletanud, et 2019. aasta suure põua taga on El Niño-taoline ilmastikunähtus, mida tuntakse India ookeani dipooli nime all. Kliimasoojenemise tagajärjel võib see nähtus esineda senisest sagedamini. Mullu tehtud uuring kinnitas, et 2019. aasta India ookeani dipool süvendas Austraalias põuda, kuid uuringust ei selgunud nähtuse seos kliimamuutustega.

Üleüldiselt oli 2019. aasta Austraalia viimase sajandi kõige kuumem. Suvedki kipuvad kängurumaal pikemaks venima. Austraalia Instituudi andmetel kestsid suved aastatel 1999-2018 tervelt kuu aega kauem kui poole sajandi eest.

Keskmiselt on õhutemperatuur Austraalias võrreldes 1910. aastaga tõusnud 2℃, märkisid Oldenborgh kolleegidega. Maailma Ilmastikumõjude töörühma simulatsioonides alahinnati soojenemist ja näidati õhutemperatuuri tõusu vaid 1℃ ulatuses.

Kliimasimulatsioonide loojad on varemgi olusid ning võimalikke looduskatastroofe alahinnanud. Erinevus simulatsiooni ja reaalsuse vahel võib muuhulgas tulla sellest, et simulatsioonid ei arvesta maakasutuse muutlikkusega. Taimkatte muutus võib aga mõjutada seda, kui suur on mingis piirkonnas põuaoht.