Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kinesioloogia ja biomehaanika professori Mati Pääsukese sõnul esineb kaitseväelastel skeleti-lihassüsteemi ülekoormusest tingitud vaevusi sageli alajäsemete, alaselja, kaela ja õlgade piirkonnas. Muret valmistavad ka põlve- ja seljavigastused.

"Vigastused jagunevad akuutseteks (s.o lühiajalisteks ja ägedateks – toim.) ning kroonilisteks. Kuigi sõjameestel esineb palju ka akuutseid vigastusi, tegeleb meie programm just krooniliste ehk pidevast ülekoormusest tingitud vigastustega," ütleb Pääsuke.

Uuringutest nähtub, et skeleti-lihassüsteemi haigused moodustavad näiteks Kanada relvajõududes 42 protsenti kõikidest meditsiinilist sekkumist vajavatest terviseprobleemidest. USA relvajõududes registreeritakse igal aastal umbes 1,6 miljonit skeleti-lihassüsteemi haigusjuhtu, mis tähendab 25 miljonit kaotatud teenistuspäeva.

Ka Eestis tehtud uuring näitas, et kõige sagedasem teenistusest väljalangemist põhjustav terviseprobleem on skeleti-lihassüsteemi ja sidekoe haigused. Kõigist reservi-arvamistest on põhjus 41 protsendil juhtudel just nendes haigustes.

Pääsukese sõnul on skeleti-lihassüsteemi vaevuste üks suurimaid riskitegureid kaitseväelaste kehalise võimekuse, eelkõige lihasjõu ja aeroobse vastupidavuse madal tase. Ekstreemsemal juhul võib noorsõdureid suure füüsilise koormuse tõttu kimbutada rabdomüolüüs ehk lihaste hävimine.

Nii asusid inimese kehalist võimekust uurivad Tartu Ülikooli sporditeadlased koostöös militaarvaldkonnas tegutsevate arstide ja füsioterapeutidega välja töötama spetsiaalset kehalistel harjutustel põhinevat programmi, mille eesmärk on ennetada skeleti-lihassüsteemi ülekoormusest tingitud haigusi ja vigastusi.

Uuring aitab välja selgitada tegurid, mis kaitseväelastel kõnealuseid haigusi ja vigastusi põhjustavad. Ühtlasi saab uuringust lisateavet nende haiguste ja vigastuste esinemissageduse kohta kadettidel ja ajateenijatel.

Mõlemast soost 18–30-aastaseid kaitseväelasi uuritakse enne harjutuste alustamist ning kolm ja kuus kuud pärast seda.

Programm koosneb liigeste liikuvuse ja jõuharjutustest, aeroobsest lihastööst ning hüppe-, tasakaalu- ja jooksuharjutustest. Pääsukese sõnul teevad kaitseväelased neid harjutusi viiel päeval nädalas 15-20 minuti jooksul lisaks oma põhikoormusele. Harjutused on mõeldud parandama kaitseväelaste jõudu, liikumistasakaalu ja liigutusosavust.

Motoorset võimekust hinnatakse alajäsemete sirutajalihaste jõu ja võimsuse, sääre painutaja- ja sirutajalihaste jõu, kerelihaste jõu, käe haardejõu, reie eemaldajalihaste jõu ning keha staatilise tasakaalu ja hüppevõime näitajate alusel. Kehalist aktiivsust, ülajäsemete funktsionaalsust, põlveliigeste seisundit, terviseseisundit, emotsionaalset seisundit ning valu ja ebamugavustunnet hinnatakse mitmesuguste küsimustikega.

Tegemist on äsja alanud kolme aasta pikkuse rakendusuuringuga. Uuringu tulemuste põhjal on võimalik võtta tarvitusele abinõusid selleks, et vähendada ohtu kaitseväelaste tervisele. Ühtaegu võimaldavad tulemused vähendada vigastuste ja skeleti-lihassüsteemi haiguste raviga kaasnevaid kulusid.

Pääsukese sõnul pole skeleti-lihassüsteemi haigused ainult kaitseväelaste mure. Samad hädad vaevavad muuseas 70 protsenti kontoritöötajaid ning näiteks 80 protsenti hambaarste.