Konkursile oodati fotosid nii teaduse tegijatest, uuritavatest objektidest kui ka teaduse tegemise protsessist üldisemalt. Erinevalt tavapärasemast fotovõistlusest oli oluline piltidel nähtava võimalikult täpne kirjeldus. Eesti žüriisse kuulusid Jaak Kikas (esimees), Ivo Kruusamägi, Ulvar Käärt, Jaan-Juhan Oidermaa, Arko Olesk ja Urmas Tartes.

Inimesed teaduses: nahkhiireteadlane koopas

Teadusega tegelevate inimeste kategoorias valiti võitjaks Eesti Loodusmuuseumi zooloogi Lennart Lennuki saadetud ülesvõte. Pildil hindab nahkhiireteadlane Lauri Lutsar 2019. aasta talvel lõpus toimunud riikliku seire käigus nahkhiire vanust. Looma aitab valgustada Lauri Klein. Koobast külastades tegid teadlased teisigi fotosid, millest sai kokku panna terve pildiseeria.

Parim mikroskoopiafoto: sääse tiib

Putukateadlased kõrvale jättes on ilmselt vähesed võtnud vaevaks sääske enne selle maha löömist põhjalikumalt uurida. Nii on jäänud ka ehk märkamata, et nende keha katvad soomused meenutavad suuremate olendite karvu. Uue vaatenurga leidis Janek Lass. Žürii lootis, et ülesvõte aitab sääski ehk veidi rohkem hinnata.

Parim teadusvideo: kütuseelement

Parima mitte-fotograafilise meediafaili pani teele Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Tavo Romann, kes on paistnud konkursil silma ka varasematel aastatel. Videos näitab Romann piltlikult, kuidas töötavad kütuseelemendid. Metaan on nii kütuseelemendi kütuseks - leegi keskel on põlemata metaani, kuid samas kuumutab leek ka TOKE elementi töötemperatuurini. Tõestusena hakkas tööle mikromootor. Video: Gunnar Nurk/(CC BY-SA 4.0)

Parim loodusfoto: Saaremaa välk

Tehniliselt nõuab murdosa sekundi pikkuse sündmuse teravalt pildile püüdmine vilumust. Sellele vaatamata on tehtud välgust ja äikesest tuhandeid ja tuhandeid fotosid. Äikesehuvilise Tanel Nooki 2018. aasta augusti alguses Saaremaa pilvede vahelisest välgust tehtud foto kompositsioon ja selle kohal laiunud tähistaevas oli neist eristumiseks aga piisavalt muljetavaldav.

Üldkategooria võitja: liitiumioonaku varjuküljed

Klassikalised liitiumioonakud on nüüdisaegse nutitsivilisatsiooni üks alustalasid. Neisse talletatud energiahulk ületab massiühiku kohta oma eelkäijaid kordades. Sellel on oma miinus. Rikke korral vallanduv energiahulk võib tekitada tulekahju või isegi väikese plahvatuse. Seda näitlikustab tavapärastele liitiumioonakudele ohutumaid alternatiive otsiva Tavo Romanni katse.

Parim fotoseeria: tuhat väikest ebaõnnestumist

Erinevalt meedias avanevast vaatepildist on teaduses sirgjooneliste ja juba esimesel korral ilusate tulemuste saamine pigem erand kui reegel. Seda iseloomustab ka polüpürroolil põhinevate täiturite arendamise kallal töötavate Tartu Ülikooli materjaliteadlaste ja füüsikute katsed. Ebaõnnestunud tulemuse lihtsalt prügikasti viskamise asemel otsustasid Kadri-Ann Valdur, Tarmo Tamm, Indrek Must need pildile püüda.

Vaata teisi äramärkimist leidnud töid konkursi kodulehelt.