WHO: leetrijuhtumite arv ületas Euroopas 100 000 piiri ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sajast vaktsineerimata inimesest haigestub kokkupuutel leetrihaigega 98.
Sajast vaktsineerimata inimesest haigestub kokkupuutel leetrihaigega 98. Autor/allikas: Myriam Zilles/Pixabay

Alates selle aasta algusest nakatus Euroopas leetritesse enam kui 101 000 inimest, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni ülevaatest.

Eestil õnnestus viimastel kuudel uusi nakatumisi vältida. Viimati registreeriti leetrijuhtum augustis, kergitades nende koguarvu 26-ni. Möödunud aastal nakatus teadaolevalt Eestis leetritesse kümme inimest.

Suurem osa Euroopa nakkusjuhtudest – ligi 57 000 – registreeriti Ukrainas. Krimmi okupeerimise järel viivitati uue vaktsiinipartii tellimisega ligi kaks aastat ja imikute leetrivaktsiiniga hõlmatus jõudis kukkuda 42 protsendini. Samas vaktsineeriti imikuid leetrite vastu ka eelnevatel aastatel varem tekkinud usaldamatuse tõttu Euroopa keskmisest harvem. Kokkuvõtlikult küündib sel aastal Ukrainas nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta ligi 130-ni.

Eesti lähiriikidest registreeriti kõige rohkem nakkusjuhte esimese 11 kuuga Poolas ja Venemaal. Rahvaarvuga arvestades tuleks olla aga riskirühmadel ettevaatlik Leedus. Seal nakatus sel aastal 100 000 elaniku kohta peaaegu 43 inimest ehk juhtumeid tuli ette enam kui 20 korda sagedamini kui Eestis.

Peale Ukraina, Poola ja Venemaa registreeriti enam kui 1000 nakkusjuhtu veel kümnes Euroopa piirkonda jäävas riigis. Leetrite laia leviku tõttu otsustasid muuta Itaalia ja Prantsusmaa haiguse vastu vaktsineerimise vastavalt 2017. ja 2018. aastal kohustuslikuks. Saksamaal vastu võetud seadus keelab leetrite vastu vaktsineerimata laste kooli saatmise alates 2020. aasta märtsist.

Kuigi esialgsete analüüside kohaselt on vaktsiiniga hõlmatus seejärel tõesti tõusnud, pole juba varem lapsi kohustuslikus korras lapsi vaktsineerinud seitsma Euroopa riigi ja teiste vahel märgatavat vahet.

Kokku registreeriti Euroopa piirkonna riikides esimese 11 kuuga 101 281 nakkusjuhtu. Möödunud aastal oli neid kokku 88 693. Sarnast kasvu võib näha mujal maailmas. Kui 2018. aastal teatati 338 301 nakkusjuhust, siis sel aastal on nakatunud juba enam kui 430 437 inimest.

Leetreid tekitav viirus on väga nakkav. Sajast vaktsineerimata inimesest haigestub kokkupuutel leetrihaigega 98. Haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Lööve ilmub nahale paar päeva pärast nakatumist, see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik, kuid haigus võib lõppeda ka surmaga. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Täiskasvanutel soovitatakse leetritevastast kaitset uuendada olukorras, kus haigus on laialdasemalt levima hakanud või reisitakse riiki, kus leetrid on probleem. Samuti peaksid end leetrite vastu uuesti vaktsineerima need inimesed, kelle peres on alla üheaastased lapsed, rasedad või immuunpuudulikkusega inimesed või kellel on tööalaselt oht nakkushaigusesse haigestuda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: