Põlevkivituhka on väetisena kasutatud juba nõukogude ajast, kuid tõhusalt pole suudetud seda graanuliteks teha. Praegu proovitaksegi maaülikooli laborites katsete abil välja selgitada, kuidas põlevkivituha graanulile juurde anda võimalikult suur lisaväärtus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Põldude häda ongi see, et lisaks need mullad, mis hapud, kipuvad olema ka üsna toitainete vaesed ja et saavutada mitu võitu korraga, siis me üritame ka teiste toitainetega seda graanulit rikastada. Eesmärk on võimalikult palju ära kasutada kohalikke kasutamata jäätmeressursse, et selle abil kohalikule ringmajandusele hoogu juurde anda," selgitas maaülikooli maakasutuse ökonoomika professor Alar Astover.

Eesti Energia müüb välja umbes 300 000 tonni põlevkivituhka aastas, mis on aga kõigest kaks kuni neli protsenti kogu tekkinud põlevkivituhast. Praegu on põlevkivituhka välisturgudele raske eksportida, kuna tolmjal kujul on seda keeruline transportida.

"Põlevkivituhka, loomulikult, tekib rohkem kui me praegu suudame seda realiseerida ja ära kasutada. Aastas, sõltuvalt elektritootmise mahust, neli kuni kuus miljonit tonni. Kõik see põlevkivituhk, loomulikult, ei ole tootestatav. Granuleeritud tuhk annab võimaluse täiendavalt leida kliente välisturgudelt. Välisturgudelt on meile ka selline tagasiside tulnud, et kui tuhamaterjal oleks lubiväetisena granuleeritud kujul, siis oleks ka tema logistika kergem," rääkis Eesti Energia kütuste portfellihaldur Lauri Laanemäe.

Maaülikooli teadlastel on plaan põldudel granuleeritud põlevkivituha tootmiskatsetega alustada ülejärgmisel aastal.