Tartus näidati operatsioonidest otseülekandeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Mati Kalve

Maailma parimad ortopeedid näitasid otse videoülekandes, kuidas nad patsiendi põlve opereerivad ja vigastusega seotud probleeme lahendavad. See oli esimene kord artroskoopilise kirurgia ajaloos, kui Eestis sellist õppemeetodit kasutati. Otseülekandeid vaatas ligi 100 spordivigastuste ravile spetsialiseerunud huvilise nii Eestist kui ka mujalt Euroopast.

Põlved valutavad hinnanguliselt 60–70% inimestest. Ainuüksi Eestis tekib spordispetsiifilisi põlvevigastusi aastas umbes 10 000 inimesel. Sellele lisaks võivad põlvevalu tekitada ka vanad vigastused, mis korduvat ravi vajavad.

Sporditraumatoloogias on põlveliigese vigastused ühed sagedasemad. Näiteks eesmise ristatisideme vigastusi esineb aastas umbes 70 inimesel 100 000 elaniku kohta. Eesti kontekstis on see umbes 1000 vigastust aastas, millest opereeritakse 300–350. Põlve eesmise ristatisideme vigastus on vaevanud ka Eesti parimat talisportlast Kelly Sildaru, keda Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeed Madis Rahu mõned aastad tagasi opereeris.

Eesmise ristatisideme operatsiooniks kasutatakse optilist liigesekirurgiat – seda nimetatakse artroskoopiakas. Artroskoopia käigus teeb ortopeed uuritava liigese piirkonda väikesed nahalõiked ja sisestab liigesesse 5 millimeetrise läbimõõduga optilise instrumendi, tekitades niimoodi võimaluse näha liigese sisemust. See on oluliselt vähem traumeeriv kui tavapärane lahtine operatsioon. Sellise meetodiga on võimalik arstil näha näiteks liigese kõhrepindade seisundit, liigese sidemeid ja selgitada vigastuse ulatust ning neid samas ka ravida.

Artroskoopiliste lõikuste osas peetakse eesmise ristatisideme operatsioone kõige keerulisemaks ning ortopeedilt kõige kõrgemaid oskusi nõudvaks. Artroskoopilisi operatsioone hakati Eestis tegema süstemaatiliselt 1990ndate keskpaigas, ent need juurdusid 2000ndate aastate keskel.

Doktor Rahu on üks kuuest tippspetsialistist, kes sel nädalalõpul huvilistele otseülekandes artroskoopilist põlvelõikust näitas. Ligi 100 Eesti ja Euroopa ortopeedi, spordiarsti, füsioterapeuti ning arst-residenti nägid reaalajas peale doktor Rahu tehtud lõikuse veel viie ortopeedi tehtud operatsioone.

Kõik kuus maailma tippu kuuluvat spetsialisti lahendasid otseülekandes kuute eri põlveliigese probleemi, sealhulgas põlvekedra luksatsiooni, meniski rebendit ning juba jutuks olnud eesmise ristatissideme taastamist.

Kuulajad-vaatajad said video-audiosilla vahendusel vahetu kogemuse operatsioonist ja nägid, kuidas sünnivad lõikussaalis otsused. Niisamuti oli võimalik kõigil esitada operatsioonituppa küsimusi ning spetsialistidega reaalajas suhelda.

"Selline õppemeetod on oluliseks teetähiseks siinses arstiõppes. See aitab Eesti inimestel saada paremaid ravitulemusi mitmetele põlveliigesega seotud probleemidele," rääkis doktor Leho Rips, Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeed ja sporditraumatoloog.

Ta ütles, et kahe päeva jooksul jagasid kuus tippkirurgi oma parimaid tehnikaid ja kõige uuemaid teadmisi kuue erineva põlveliigese probleemi ravimiseks artroskoopilise lõikusega.

"Nad tegid seda üle video-helisilla otsa operatsioonitoast. Selliseid reaalajas ülekandega operatsioonidega erialakonverentse korraldatakse harva ning Eestis toimus see esimest korda," lausus doktor Rips.

"Enamasti näidatakse konverentsidel kirurgide ja ortopeedide parimaid sooritusi, ent tegelikud olukorrad toovad sageli ette ootamatusi ning kiireid otsuseid nõudvaid olukordi. Tartu artroskoopia päevadel näitasid tippspetsialistid enda erinevaid operatsioonitehnikaid põlveliigese vigastuste ravis," lisas doktor.

Kas teadsid?

Põlveliigese probleemid on väga sagedased kõikides vanusegruppides ning nende esinemise tõenäosus kasvab vanemas eas. Peamised probleemid, mis inimesi vaevavad, on põlveliigese valud, mis piiravad füüsilist aktiivsust, sportlikku liikumist ning osalemist tööelus.

Põlvevalul võib olla mitu põhjust. Näiteks võib selleks olla põlveliigese anatoomia eripära, mille tõttu liiges saab tavapärasest suuremat koormust ning liigesesse tekivad kõhre või muude liigese struktuuride muutused. Probleeme võib põhjustada ka aina sagedamini esinev ülekaal. Seda on näidanud ka Eestis tehtud uuringud, milles näidatakse selgeid seoseid ülekaalu ja põlveliigese probleemide vahel.

Veel on teada, et põlveliigese probleemide esinemisel mängib rolli ka geneetiline taust.

Kuigi maailmas kogeb põlvevalu umbes 60–70% inimestest, ei pöördu nad kõik arsti juurde. Kui valu on kestev, tuleks seda siiski teha, soovitavad ortopeedid.

Esimene kontakt põlvevalu või põlveliigese probleemide korral võiks olla perearst, kes väljastab vajadusel saatekirja ortopeedile. Ortopeed peaks vaatama liigese üle olukorras, kus kaebused ei parane või kui mittetraumaatilise päritoluga liigesekaebused ei taastu 2–3 kuu jooksul või kui on tegemist erakorralise vigastusega. Ägeda vigastuse korral tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Toimetaja: Katre Tatrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: