"Minu teada pole veel keegi teine seniajani usaldusväärselt näidanud, et vananemist saab rakutasandil sel viisil tagasi pöörata. Fakt, et nägime seda kõigepealt inimeste, mitte loomadega tehtud katsetes, annab meile kindlustunde, et tegu on reaalse nähtusega," selgitas Greg Fahy, uurimuse juhtivautor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Keha vananedes kinnitatakse rakutuumas leiduva DNA külge üha rohkem erinevaid molekule, näiteks metüülrühmi. Need muudavad geenide avaldumist. Protsess on sedavõrd vääramatu, et seda saab kasutada inimese bioloogilise vanuse hindamiseks. Seejuures ei pruugi langeda saadav tulemus kokku kronoloogilise vanusega. Fahy korraldatud katses õnnestus noorendada aasta kestnud teraapiaga DNA vanust 2,5 aasta võrra.

"Seejuures oli noorenemise kiirus esimesel üheksal kuul 1,5 aastat aastase teraapia kohta, viimasel üheksal kuul aga 6,5 aastat. Teisisõnu jätkus noorenemine kiirenevas tempos. Me ei saa muidugi praeguse katse valguses öelda, mis on selle piir," sõnas Fahy.

Kuigi DNA noorendamisel oli töörühma sõnul mitmeid kasulikke kõrvalmõjusid, kaotaks see teatud vanuses oma algse mõtte ja lõigatav kasu ei õigustaks isegi leebemaid kõrvaltoimeid. Kõigi katses osalenud meeste vanus jäi 51–65 aasta vahele.

Katse peaeesmärk oli parandada uurimisaluste harknäärme tööd. Elundis antakse viimane lihv luuüdist pärinevatele valgetele verelibledele ja need hakkavad ründama kindlaid haigustekitajaid või vähirakke. Puberteedi järel hakkab see aga kärbuma ja üha suurema osa elundi mahust moodustab rasv. Fahy kinnitas, et kasvuhormooni ja kahe diabeedivastase ravimi manustamisel hakkas seenoorenema. Molekulaarsete kellade põhjal toimus see peale vererakkude ajus ning lihastes ehk tõenäoliselt üle terve keha.

"Lisaks kasvas nende monotsüütide ja lümfotsüütide suhe. Eriti vanemas eas seostub see väiksema suremusega infarkti, insulti, vähemalt kaheksasse eri vähivormi ja arterite kitsenemisse. Neerufunktsiooni paranemine vähendas ka mitmeid teisi haigusriske," andis teadur lühiülevaate DNA noorendamise kasulikust mõjust.

Varem on harknäärme töö ergutamiseks kasvuhormooni kasutamisega piiri peetud, kuna see kasvatab diabeeti haigestumise riski. Riskide maandamiseks andis töörühm uurimisalustele kahte diabeediravimit. Teoreetiliselt võib kasvatada kasvuhormoon vähiriski. Rakkude jagunemise kiirenedes väheneb võimalus, et tekkiv geeniviga jõutakse parandada enne selle edasi andmist. Sellest aga töörühm seekord aga märke ei näinud.

Fahy nentis, et saab praegu noorenemise põhjuste üle spekuleerida. Ravimite mõjul vähenes CD38 monotsüütide arv. Need hävitavad koeensüümi NAD+, mille vähenemine on seotud omakorda vananemise kiirenemisega. "Seda selgitust pole keegi teine välja pakkunud, meil pole hüpoteesi kinnitamiseks väga tugevaid tõendeid, kuid see oleks kooskõlas teiste tähelepanekutega," laiendas teadur.

Järgmise sammuna loodab korraldada töörühm kliinilise katse, mis hõlmab vähemalt 50 ja parimal juhul paarisadat inimest. Samuti plaanivad nad kaasata peale valgete vanemaealiste meeste ka teisi demograafilisi rühmi. "Oleme optimislikud, et näeme sarnast mõju ka järgnevates katsetes. Tavaliselt erinevad väikeste rühmadega tehtud katsetes tulemused inimeste eripärade tõttu märkimisväärselt, kuid praegu oli see kõigi puhul sarnane," laiendas Fahy.

Kõik kasutatud ravimid on saanud juba eelnevalt USA toidu- ja ravimiohutusameti heakskiidu. "Selle omal käel proovimiseks ja katsetamiseks on aga selgelt liiga vara, nii et ärge seda mingil juhul kodus proovige," rõhutas Fahy. Teraapia laiemate rahvamassideni jõudmine võtab parimal juhul veel mõned aastad.

Uurimus ilmus ajakirjas Aging Cell.