"Ulatuslik rahvusvaheline kriitika täitevvõimu suhtes on täiesti põhjendatud. Sellele vaatamata jätkab president Bolsonaro koos oma kabinetiga halbu uudiseid kandvate sõnumitoojate süüdistamist ja heidab isegi vabaühendustele ette metsa põlema panemist, seda ilma ühegi tõendita," nentis Carlos Peres, praegu Amasoonia idaosas välitöid tegev Ida-Anglia Ülikooli keskkonnateaduste professor.

Käesoleval aastal on registeerinud Brasiilia riiklik kosmoseuuringute instituut Amazonase piirkonnas enam kui 41 000 põlengut. Seda on möödunud aastast pea 80 protsendi võrra rohkem. Kokku vähenes metsade pindala sel aastal 6800 ruutkilomeetri võrra. Augusti alguses vallandas Bolsonaro väidetavate valeandmete esitamise tõttu instituudi direktori Ricardo Galvao.

Hoiatav näide
Instituudi kaugseire osakonna juht Luiz Aragao tõi ajalukku vaadates välja, et tegu pole millegi erakordsega. Oluliselt hullem oli olukord sajandi alguses, kui põlengute ulatus oli augusti keskpaigaks umbes 40 protsenti suurem.

"Toona raiuti igal aastal enam kui 20 000 ruutkilomeetri jagu metsa. Need kaks on omavahel tihedalt seotud. Enamik Amazonase tulekahjusid on inimtekkelised," laiendas teadur. Aastatel 2009–2012, kui ebaseaduslik metsaraie lõpuks kontrolli alla saadi, oli põlengute arv praegusest ligikaudu 30 protsenti väiksem.

Nii Aragao kui ka Brasiilia keskkonnakatastroofide jälgimise ja varajase hoiatuse keskuses töötav Liana Anderson tõdesid, et tulekahjudes ei saa süüdistada siiski ainult Bolsonarot. Metsaraie ja aletamine hakkas majandussurutise tõttu hoogu koguma juba mõne aasta eest. Kuigi see on eriloa taotlemiseta keelatud, pole selle takistamiseks erilisi võimalusi.

"Praegusel valitsusel on oma roll, kuid siin on teisigi põhjuseid. Võime satelliitidega täpselt teada, kus põleb, kuid sellest pole kasu. Majanduskriisi tõttu vähendati metsa kaitsvate seadusi jõustava ameti ja keskkonnapolitsei rahastust. Ringkäike tegevaid patrulle jäi vähemaks," nentis Anderson.

Carlos Peres läks kriitikaga kaugemale, süüdistades valitsust keskkonda kaitsvate insitutsioonide lammutamises. Sammuga saadeti tema hinnangul tuhandetele maaomanikele sõnum, et põlde võib karistamatult laiendada. Peamine viis selleks on aletegemine ehk metsa maharaiumine ja põletamine.

Amazonase vihmametsade kahjuks langes regulatsioonide lõdvenemine kokku mitme pika põuaperioodi järelmõjuga. Vaikse ookeani pinnakihi soojenemise ehk El Nino korral väheneb piirkonnas sademete hulk. Tavapärasest oluliselt kuivem oli nii 1997–1998., 2005. ja 2010. aastal. Käesoleval aastal oli tõusnud niiskustase kuival aastaajal normaali lähedale.

"Vihmametsad on suletud võrastiku tõttu tavaliselt väga niisked ja neid on äärmiselt raske põlema panna. Tõsise mõju avaldamiseks on vaja väga palju tuld. Seda on inimene ka sinna toonud," nentis Mark Cochrane, Marylandi Ülikooli ökoloogiaprofessor.

Lisaks uutele põldudele soodustavad maastiku avatumaks ja seeläbi kuivemaks muutumist metsi killustavad taristuprojektid nagu kiirteed, hüdroelektrijaamade tammid ja maavarade kaevandamine.

Ootamatu ühisrinne
Kuigi ebaseaduslikust metsaraiest ega uudismaaga spekuleerimisest pääsu, märkisid Luiz Aragao ja Liana Anderson, et Brasiilia ühiskond vaatab kauboikapitalismile üha sagedamini viltu. Mõneti ootamatult loodavad valitsuselt jõulisemaid samme teiste seas põllumajandussektori suurtootjad. Suuresti on selle taga Euroopa Liidu otsus keelata uutel alepõldudel kasvatud soja import. Näiteks külvati 2014. aastal rajatud alepõldudest soja vaid ühel protsendile.

"Majanduse käigus hoidmiseks on rohemärgise olemasolu hädavajalik. Kui me metsaraiele tähelepanu ei pööra, võib (majanduslik) kriis seetõttu veelgi võimenduda. Lisaks on hakanud suurtalunikud mõistma, kui tähtsat rolli mängib vihmamets kõrge tootlikkusega põldude niisutamises ja nende tulekahjude eest kaitsmises," laiendas Aragao.

Pikaajaliselt saab teenida kasumit vaid metsade pakutava tasuta ökosüsteemiteenuste toel. Põllumajandussaadused tervikuna moodustavad omakorda kolmandiku riigi ekspordist.

Samuti kandus tulekahjude suits sel aastal mitmete suurlinnade kohale. Muu hulgas kasvatas see hingamisraskuste tõttu haiglasse sattunud inimeste arvu. Sao Paulo elanikud pidid kasutama kohati päise päeva ajal autotulesid. "Kohaliku ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna reaktsioon oli väga tugev, Amazonases toimuv mõjutab otseselt nende tervist ja heaolu. Nad tunnevad seal toimuva pärast muret," kinnitas Anderson.

Poliitikute keel
See ei tähenda ilmtingimata, et samal arvamusel oleks kuus miljonit Amazonases elavat inimest. "Nad näevad metsa ressursina. Nad peavad seda kasutama, et üleüldse kuidagi ära elada," sõnas aastaid piirkonnas välitöödel käinud Mark Cochrane.

Tõdemus tõi Luiz Aragao hinnangul hästi välja vajaduse leida sealsetel elanikele uusi tegevusalasid või muuta nende seniseid maakasutuspraktikaid. See nõuab täiendavat riigipoolset sekkumist. Brasiilia majanduskasv on aga pärast pikka kriisi peaaegu peatunud. Möödunud aastal kasvas majandus vaid 1,1 protsendi võrra. Töötus küündis 12,7 protsendini.

Sisepoliitilise olukorra tõttu nentisid teadlased, et välise sekkumiseta Amazonase kaitsmiseks ilmselt midagi täiendavat ette ei võeta. "2009. aastal CO2 vähendamiseks vastu võetud seaduse kohaselt peab vähenema metsaraie 2020. aastaks võrreldes 1996–2005 aasta keskmisega 80 protsendi võrra. Kui tahame oma eksporti säilitada ja seadust järgida, peab praegune trend aga pöörduma," sõnas Aragao.

Osaliselt võiks peituda võti rahvusvahelistes kokkulepetes. "Nägime loomaliha- ja sojamoratooriumi põhjal, et valitsus reageerib rahvusvahelisele survele väga kiiresti. Sellest oleks kasu ka praegu, eriti juhul kui see hõlmab majandussanktsioone. Riik kannataks, kuid vähemalt muutuks selle toel midagi," viitas Liana Anderson.

Selle ühe näitena peatasid Saksamaa ja Norra augusti keskpaigas maksed Amazonase regionaalarengut toetavasse fondi. Kaudsema ja pehmema surve avaldamiseks saab vaadata igaüks oma tarbimisharjumuste poole.

Mark Cochrane märkis, et Amazonase päästmiseks pole vaja otsida hõbekuuli ega võluvitsa. "Brasiiliat tuleb tunnustada, et vähemalt poolt Amazonase metsast kaitstakse metsaraie eest küllaltki tugevalt. Kuni viimase ajani juurutasid nad ka aletegemise lubade süsteemi ja täpsustasid maavalduste piire. Kui nad sellega jätkaks ja seda täiustaks, oleks juba sellest palju abi," sõnas professor.

Anderson lisas, et palju oleks ära teha ka suurtulekahjude ennetamise osas. Kuigi satelliidiandmete ja katastriandmete põhjal saab fikseerida võimalikud süüdlased, ei võeta infoga midagi ette. "Järgmise sammuna peame riigina mõtlema, kuidas ühiskonda mitte selleks vaid ette valmistada, vaid tegelema lisaks riskide maandamisega. Brasiilia on suur ja paljudes piirkondades pole isegi kohalikku tuletõrjebrigaadi," viitas teadur.