Populaarseks muutunud liikumisvahendiga on lisaks seadusandjatele raske sammu pidada ka teadlastel. Meditsiinikirjandust koondava andmebaasi PubMed alusel on avaldatud viimase viie aasta jooksul alla kümne elektritõukerataste terviseriskidega seotud teadustöö.

Haiguslugude registritel põhinevates analüüsides käsitletud põhjalikumalt vaid kolme riiki – Ameerika Ühendriike, Hiinat ja Iisraeli. Samas asuvad ligikaudu pooled laenuks pakutavad elektritõukerattad Euroopas. Mõningaid järeldusi saab siiski ühisjoonte põhjal teha.

Kõige hiljutisem näide pärineb USA-st Salt Lake Cityst, mille suurus on võrreldav Tallinna ja teiste Eesti linnadega. Elektritõukerataste laenutamise võimalust hakati pakkuma 200 000 elanikuga linnas 2018. aastal. Juunist novembrini sattus elektritõukerataste tõttu traumapunkti või erakorralise meditsiini osakonda 50 inimest. Aasta varem oli neid kaheksa. Kuigi enamasti oli tegu pindmiste vigastustega, lõppes neljal juhul õnnetus raske peavigastusega ning igal kolmandal puhul said tõsiselt kannatada skeletilihased.

Kahte kokku 700 voodikohaga Lõuna-Californias asuvasse haiglasse sattus seevastu 2017. aasta septembrist möödunud aasta augustini 249 inimest. Neist pea iga kümnes oli jalakäija või ei sõitnud õnnetuse ajal tõukerattaga. Pea- ja koljuvigastused moodustasid kõigist hädadest 40 protsenti. Võrdlusmomendina raviti samal ajaperioodil erakorralise meditsiini osakonnas 195 ratturit ja 181 jalakäijat.

USA-s on uuritud motoriseeritud tõukeratast mõju ka riiklikul tasandil. Mõne kuu eest ilmunud töös sai aastatel 2013–2017 nende tõttu kokku viga ligikaudu 32 400 inimest. Haiglasse jõudnud inimestest ei saanud surma neist ükski.

Võrdlusena saab igal aastal jalgrattaõnnetustes viga enam kui kümme korda rohkem inimesi ehk enam kui 400 000. Samas laienesid elektritõukerattaid laenutavad firmad USA suurlinnadesse alles 2017. aasta lõpus ehk nende täit mõju analüüs veel ei haaranud

Uurimisperioodi vältel märkasid teadlased kerget elektritõukeratastest tingitud õnnetuste arvu kasvu. Kui 2013. aastal sai 100 000 inimese kohta viga keskmiselt 1,9 inimest, siis 2017. aastaks kasvas see 2,6 ni. Vahe polnud töörühma arvutuste kohaselt siiski statistiliselt oluline.

Teisalt tõid teadlased välja, et Y-põlvkonna ehk aastatel 1980–2000 sündinute seas kasvas 2017. aastaga viga saanute arv 55 protsendi võrra. Samuti nentisid nad, et tõenäoliselt oli õnnetuste arv suurem, sest inimesed ei otsi kergemate vigastuste korral enamasti arstilt abi.

Iisraeli kogemused on mõnevõrra verisemad. Aastatel 2013–2016 sai motoriseeritud tõukerataste tõttu viga 63 inimest. Tõukerataste "mõrvarelvadeks" nimetamiseks piisas politsei jaoks kolmest hukkunust.

Uuringu autorid nentisid, et elektrimootoriga tõuke- ja jalgratastega seotud õnnetuste arv on riigis tõusuteel. Kui 2013. aasta esimeses kvartalis moodustasid need kõigist õnnetustest 0,3 protsenti, siis 2015. aasta viimaseks kvartaliks oli see kasvanud 5,5 protsendini.

Samasugused suurusjärgud võivad iseloomustada ka Euroopat. Prantsuse ajalehe Le Parisien kogutud statistika põhjal kasvas elektritõukeratta või rulluiskude kasutamisel viga saanud inimeste arv 2017. aastal 23 protsenti. Kokku ulatus nende arv Prantsusmaal 284-ni, surma sai viis. Hispaanias sai 2018. aastal viga 273 inimest.

Väiksemad ja suuremad õppetunnid
Mainitud analüüside autorid uurisid sedagi, kas õnnetusse sattunud inimrühmades on midagi erilist. Eeskätt seostus õnnetusse sattumise risk vanusega. Näiteks tervet USA-d ilmunud uuringus hõlmasid õnnetustest pooled 6–22 aasta vanuseid lapsi või noori täiskasvanuid. Teise kolju- ja näovigastustele keskendunud analüüsi põhjal moodustasid 6–18-aastased kõigist elektritõukerataste tõttu sattunud patsientidest peaaegu poole.

Iisraelis said enamasti viga alla 29-aastased, lapsed moodustasid traumapunkti või haiglasse sattunud inimestest kolmandiku.

Samuti paistab analüüsist välja, et lõviosa kannatanutest ei kandnud õnnetuse toimumise ajal kiivrit. Näiteks Salt Lake Citys viga saanud ratturitest ei teinud seda keegi. Lõuna-Californias puudus kiiver 94,3% inimestest. Kiivri puudumisele juhtisid tähelepanu ka Iisraeli teadlased.

Hiljuti ilmunud elektritõukeratastele pühendatud perspektiiviartiklis märgivad arstiteadlased Rachel Choron ja Joseph Sakran, et nende keelustamisel pole mõtet. Sarnaselt sõiduautode laiemale levikule järgnenud ajale tuleks otsida võimalusi nende turvalisemaks muutmiseks. Eriliselt tuleks juhtida nende hinnangul tähelepanu kiivri kandmise olulisele ja elektritõukerataste jalakäijatest eraldamisele.