Krimmi koopast leiti pool tonni kaaluva hiidlinnu jäänused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pachystruthio dmanisensis kunstniku nägemuses.
Pachystruthio dmanisensis kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Andrei Atutšin

Ida-Euroopas elas paari miljoni aasta eest umbes 450 kilogrammi kaaluv hiidlind, järeldavad Vene teadlased hiljuti Krimmi poolsaarelt päevavalgele tulnud reieluu põhjal.

"Leidsime selle alles möödunud aastal uue maantee ehitamisel avastatud koopasüsteemist. Kahjuks polnud luustikust järel midagi muud peale ühe pooliku reieluu. Sain selle suuruse põhjal kohe aru, et tegu peab olema millegi ebatavalisega," meenutas uurimuse juhtivautor Nikita Zelenkov ERR Novaatorile antud intervjuus.

Hinnanguliselt oli Pachystruthio dmanisensis 3,5 meetri pikkune ja kaalus peaaegu pool tonni ehk kolm korda rohkem kui jaanalind. Luu ehituse põhjal suutis ta ka kiiresti joosta. "Ta oli suur, aga mitte päris elevant. Jaanalinnule jäi ta oma kiirusega muidugi alla," muigas Vene Teaduste Akadeemia paleontoloog.

Kompromissini viis tõenäoliselt kliima ja ülejäänud megafauna vastastikmõju. Kuivemaks muutuvas kliimas said stepis paremini hakkama suurema kehamassiga isendid. Teisalt elasid hiidlinnuga külg-külje kõrval hiiglaslikud hüäänid, gepardid ja mõõkhambulised tiigrid, kes suutsid murda isegi mammuteid.

Teiste samast kihistust leitud luude põhjal ulatus luu vanus 1,8–1,5 miljoni aastani. Zelenkovi hinnangul suri P. dmanisensis väljas mõnisada tuhat aastat hiljem, 1,2 miljoni aasta eest. Samas piirkonnas tegutses toona Homo erectus. "Ligikaudu samal ajal hakkasid saabuma Euroopasse esimesed nüüdisinimeste eellased. Võib oletada, et nii nemad ise kui ka nende munad kujutasid nende jaoks head toiduallikat," laiendas Zelenkov.

Mõõtmed kõrvale jättes sarnaneb luu töörühma sõnul mitme eelnevalt Venemaa idaosast ja Kaukaasiast leitud fossiiliga. Viimase põhjal järeldavad teadlased, et linnu leviala laius üle kogu Ida-Euroopa ja tegu polnud vaid kohaliku veidrusega.

Eelnevalt on leitud võrreldavalt suurte linnuliikide säilmeid vaid lõunapoolkeralt – näiteks Austraaliast ja Madagaskarilt. P. Dmanisensis'est kaalu poolest poole kergem moa suri Uus-Meremaal inimeste tõttu välja alles 18. sajandi lõpus.

"Ma polnud üllatunud mitte seetõttu, et Euraasias selliseid olendeid üleüldse elas, vaid et teadlastel õnnestus neist sajandeid mööda vaadata. Nad ei elanud nii kaua aega tagasi," leidis Zelenkov. Samas möönis ta, et lindude säilmed ei säili tavaliselt kuigi hästi.

Kõige suurem teadaolev linnuliik Vorombe titan elas veel 4500–6000 aasta eest Madagaskaril. Hiidinnu pikkus ulatus kolme meetrini ja kehakaal 800 kilogrammini.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Vertebrate Paleontology.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: