Dinosauruste ajastul jalutasid ringi hiidlinnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Dinosauruste ajastul jalutasid ringi hiidlinnud
Dinosauruste ajastul jalutasid ringi hiidlinnud Autor/allikas: Darren Naish
Teadlased avastasid enam kui 80 miljonit aastat vana suure ürglinnu kivistunud lõualuu.

Teadlased avastasid enam kui 80 miljonit aastat vana suure ürglinnu kivistunud lõualuu.

Avastus näitab, et ülisuuri linde oli dinosauruste valitsusajal seniarvatust rohkem. Teadlastele on juba ammu teada, et Mesosoikumis ehk Keskaegkonnas (algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi) elasid koos dinosaurustega ka ürglinnud.

Kõigi teadlaste avastatud selles aegkonnas elanud arvukate linnuliikide isendid olid aga varese suurused või väiksemad. Prantsusmaalt on küll leitud Kriidi ajastu lõpus (umbes 70 miljonit aastat tagasi) elanud jaanalinnu suurune ürglind Gargantuavis philoinos, kuid siiani sai seda pidada üksikuks erandiks. Nüüd aga avastati Lõuna-Kasahstanist veel ühe hiidlinnu kivistised, mis viitab, et Prantsusmaa leid ei olnud pelgalt õnnelik juhus.

Avastuse teinud Suurbritannia Portsmouthi ülikooli paleontoloogi Darren Naishi sõnul elasid suured linnud kõrvuti Kriidi ajastu lennuvõimetute dinosaurustega.

Naish ja tema kolleegid panid linnule nimeks Samrukia nessovi. Linnu alumine lõualuu leiti Kasahstani lõunaosas asuvast kuivast ja kuumast mägisest piirkonnast. Linnu eluajal, umbes 80 kuni 83 miljonit aastat tagasi, oli seal aga tasandik, millel voolasid risti-rästi looklevad suured jõed.

Leitud kivistise suuruse järgi hinnates oli linnu pealuu umbes 30 sentimeetri pikkune. Kivistise struktuuri ja paksuse põhjal ei ole aga võimalik otsustada linnu lennuvõime üle. Kui lind oli lennuvõimetu, siis oli ta umbes 1,8 kuni 3 meetri kõrgune ehk peaaegu sama suur kui Gargantuavis philoinos. Kui leitud lind aga lendas, oli tema tiibade siruulatus üle nelja meetri.

Naishi sõnul on nüüd kindel, et Mesosoikumis elas hiidlinde vähemalt kahes erinevas piirkonnas. See sobib kokku laiema pildiga, mille järgi olid selle ajastu linnud ökoloogiliselt mitmekülgsed ning neil oli kaasaegsete liikidega palju ühist.

Leitud kivistise põhjal ei ole võimalik otsustada, kas Samrukia oli kiskja, taimetoitlane või kõigesööja.

Teadlased avaldasid oma avastuse tulemused ajakirja Biology Letters võrguväljaandes.

Toimetaja: Jaak-Kristian Sutt

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: