Dodo ehk dront on kooliõpikust teada suurt kasvu töntsaka linnuna, kes ei osanud lennata. Kuigi dodod elasid enne oma väljasuremist 17. sajandil pea sada aastat inimesega koos, Mauritiuse saarel, on need linnud jäänud siiski üsna salapärasteks. Prantsuse zooloogid pakuvad välja teooria, et dodo võis olla tunduvalt kergem ja kiitsakam, kui seni arvatud.

Uurijad kogusid muuseumitest kokku dodode jalaluid ning nende mõõtmise põhjal lõid mudeli, mis pakub keskmise drondi keha massiks kümme kilogrammi. Varasemad arvutused on dodot tunduvalt kopsakamaks pidanud, pakkudes tema massiks isegi kuni 21 kilogrammi. Uurimuse kriitikud on juba välja öelnud, et tegelikult peaks sarnases uurimistöös kasutama lisaks jalaluudele ka reieluude andmeid.

Jaht dodo õigele kehasuurusele paelub biolooge seepärast, et saartel elavate linnuliikide suurus evolutsioneerub erilisel kombel –suured sulelised suurenevad, pisemad aga kipuvad veel väiksemaks muutuma. See erineb tunduvalt imetajate arengusuundadest ning ajab evolutsiooniuurijad elevile.

Miks dodo läks ajalukku rammusana? Võimalik, et 17. sajandi joonistused kujutavad vangistuses rasva läinud linde. Samuti on teada, et dodod ajasid end tuvide kombel puhevile, mis samuti jätab mulje suuremast kehast.