Šveitsi ja USA teadlased tegid katseid 355 linnas ja 40 riigis. Inimeste aususe ja usaldusväärsuse proovile panemiseks viisid nad väidetavalt tänavalt leitud läbipaistvaid rahakotte politseijaoskondadesse, pankadesse, hotellidesse, ja teistesse teenindusasutustesse.

Sõltuvalt rahakotist oli neis 12 eurot. 83 eurot ja mõnel juhul võti või üldse mitte mitte mingisugust raha. Kõigis oli ostunimekiri kohaliku toidukraamiga ja mehe nimega visiitkaart koos e-posti aadressiga. Teoreetiliselt oli seega rahakoti leidjal võimalus võtta ühendust rahakoti võimaliku omanikuga.

Keskmiselt üritati rahata rahakotti tagastada 40 protsendil puhkudest. Kümnekonna euro peale kasvas seda teinud inimeste osakaal 51 protsendini. Enam kui 80 eurot nähes üritas rahakotti tagastada 72 protsenti inimestest. Tulemused on vastuolus klassikalise majandusloogikaga, nendivad autorid.

Töö tutvustamisele pühendatud pressikonverentsil oletas uurimuse kaasautor Christian Lukas Zünd Zürichi Ülikoolist, et tõenäoliselt oli selle taga kombinatsioon omakasupüüdmatusest ja pelgusest, et inimene tunneb end seepeale vargana.

Oletusele leidub katselist tuge. Uurimuse raames korraldatud küsitluses märkisid osalised, et mida suurem oleks endale jäetud rahakotis olev rahasummana, seda suurema vargana nad ennast tunneks. Lisaks tagastati sagedamini rahakotte, milles leidus võti. Inimesed võisid seda nähes mõelda, et rahakott on kaasinimestele isiklikult tähtis ja suutsid sellega paremini suhestuda.

Töörühm märkis, et riigiti erines inimeste valmidus tagastada võõras vara märkimisväärselt. Näiteks tegi seda hoolimata rahakotis leidunud raha hulgast suurem osa Hollandis, Norras ja Šveitsis elavaid inimesi. Hiina, Maroko ja Peruu elanikest tegi seda aga ükskõik millistel tingimustel vaid iga viies või neljas.

Zünd leidis kolleegidega, et erisusi ei saa selgitada näiteks elanikkonna vanuseliste eripärade, turvakaamerate olemasolu, kohalike seaduste ega rahakoti vastuvõtnud inimese päritoluga.

Nõnda taandub see tõenäoliselt kohalikele moraaliväärtustele. Põhjamaadele iseloomulikud heaoluühiskonnad võivad väärtustada kõigi, sealhulgas võõraste eest hoolt kandmist. Religioossemates, ebademokraatlikemates ja lähituttavate väärtustamisele keskendunud ühiskondades nägi katseid võõrast vara tagastada harvem

Töörühm nentis, et tegu on vaid vaatlusliku uurimusega. Selle ülesehitus võimaldab leida erinevate nähtuste vahel vaid seoseid, kuid ei võimalda öelda midagi põhjuslikkuse kohta. Sellegipoolest võivad olla inimesed uurimuse põhjal arvatust omakasupüüdmatumad. Nii majandusteadlased kui ka keskmised ameeriklased ennustasid enne tulemuste nägemist, et inimesed tagastavad inimeste vara oluliselt harvem.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.