Lisaks Hiinale kaevandavad ja töötlevad muldmetalle ka Brasiilia, India, Lõuna-Aafrika, Kanada, Austraalia, Malaisia ja Eesti. Teisisõnu mõjutavad USA ja Hiina üha pingestuvad suhted nõudlust muldmetallide järgi muudest riikidest peale Hiina, kuna Hiina president Xi Jinping on vihjanud, et riik võib kaaluda muldmetallide ekspordi piiranguid USAsse.

See aga võib tähendada tõsist lööki USA suurtele elektroonikatootjatele, näiteks Applele ja kaitsetööstuses tegutsevale Lockheed Martinile. USA, aga ka Euroopa on muldmetallid kandnud riigi majanduse ja riikliku turvalisuse seisukohalt kriitiliste toorainete nimistusse, kuna nende puhul sõltutakse suuresti impordist.

Kogu Põhja-Ameerikas oleksid muldmetallide kaevandamiseks soodsad võimalused, kuid pole piisavalt rikastamistehased ja nii tuleks muldmetallid ikkagi saata rikastamiseks Hiinasse.

Mis on muldmetallid?

• 17 keemilist elementi, mida leidub maakoores väga hajusalt. Need võivad moodustuda vulkaanipurske käigus, kuid enamus neist moodustus supernoova plahvatuse käigus enne Maa tekkimist.  
• Elektroonikatööstuses kasutatakse erinevaid muldmetalle mobiiltelefonidest elektriautodeni, satelliitidest LCD televiisoriteni.
• Muldmetallide nõudlust saaks tasandada ka vanade elektroonikaseadmete ümbertöötlemisega, kuid seni pole veel leitud kulutõhusat lahendust.  
• Igal aastal on elektroonikatööstusel vaja ligikaudu 150 000 tonni haruldasi muldmetalle ning see vajadus kasvab pidevalt. Eesti toodab sellest aastas ligikaudu kolm protsenti.

Tallinna Tehnikaülikooli maavarade ja rakendusgeoloogia teadur Rutt Hints leiab, et ilmselt kasvab huvi Eestis NON Silmetis olema väärindamisvõimekuse vastu.

Praeguseks NPM Silmeti nime all tegutsev Sillamäe haruldaste muldmetallide vabrik on üks vähestest väljaspool Hiinat asuvatest haruldaste muldmetallide rikastamisüksustest. Ühtlasi on see Euroopa suurim omasugune ettevõte.

Ligi 95 protsenti maailmas kaevandavatest haruldastest muldmetallidest saadakse Hiinast, samas paikneb Hiinas ainult 1/3 maailma haruldaste muldmetallide varudest. Kaubandussõja valguses on USA tegemas pingutusi, et haruldaste muldmetallide kaevandusturgu mitmekesistada, kuid hetkel puuduvad neil endal tootmisüksused haruldaste muldmetallide rikastamiseks. "Seega huvi Eestis NPN Silmetis olemasoleva väärindamisvõimekuse vastu on ilmselt taas tõusuteel," selgitas Hints.

Kui palju mõjutab Hiina Euroopa tööstust?

Haruldased muldmetallid jõuavad Hintsi sõnul Euroopa tööstusse põhiliselt eelnevalt väärindatud materjalidena või komponentidena. Neid metalle tootvaid kaevandusi Euroopas praegu ei ole. Haruldaste muldmetallide toormete sissevedu Euroopa Liitu suhteliselt tagasihoidlik, piirdudes ligi 9000 tonni haruldaste muldmetallide oksiididega aastas. Sellest ligi 40 protsenti pärineb Hiinast, millele järgnevad USA ja Venemaa.

Kõige olulisem osa Euroopa Liitu sisseveetavatest haruldastest muldmetallidest kulub katalüsaatorite tootmiseks.

Õigupoolest pole praegune kaubandussõda muldmetallide osas esimene, mis Euroopat ja USAd mõjutab - kogemus on ka varasemast. "Turupiirangute potentsiaalse mõju ulatus Euroopa Liidu majandusele sai selgeks 2010-2011 aastal, kui haruldaste metallide maailmaturu hinnad tõusid Hiina ekspordipiirangute tõttu ajutiselt kuni 12-kordseks," selgitas Hints.

Ka Eestis leidub haruldasi muldmetalle

Praegu on Eesti haruldaste muldmetallide töötleja, kuid mitte kaevandaja. "Võimalik, et tulevikus saaks haruldaste metallide tooret hankida ka Eestist. Viimast juhul, kui võtame Eestis kasutusele meie fosforiidivarud, mis lisaks fosforile sisaldavad ka arvestatavas koguses haruldasi muldmetalle," rääkis Hints. Kuid Eestil puudub täielik ülevaade, kui palju neid metalle siiski siinses maapõues leidub, mistõttu ei saa hinnata nende väärtuste ega ka planeerida nende kaevandamist.

"Eestis pole tänaseni tehtud süstemaatilisi uuringuid haruldaste muldmetallide varude hindamiseks ning nende võimalikust tootmisest fosforiidikaevandamise kaasproduktina on seetõttu ennatlik rääkida," sedastas Hints.

Siiski on ootuspärane, et Eestis leiduvate haruldaste muldmetallide uuringud saavad lähiajal hoogu juurde, sest senine maailmapraktika on näidanud, et tootmises annab suure eelise see, kui kaevandamine ja rikastamine asuvad üksteise lähedal.

Hea on aga teada, et näiteks säästva energeetika infrastruktuuri rajamisel võib olulise haruldase muldmetalli neodüümi sisaldus keskmises rikastamata fosforiiditoormes ulatuda mitmesaja grammini tonnis.

Haruldaste muldmetallide rikastamine on keerukas ja paljuetapiline protsess. Hintsi kirjelduse kohaselt on saab lähtemaakide esmase rikastamise tulemusena haruldaste muldmetallide segud. Tööstuslikuks kasutamiseks tuleb nendes segudes esinevad haruldased muldmetallid üksteisest lahutada. Rikastamise saadusena saadakse erinevate haruldaste muldmetallide karbonaate, oksiide, kloriide ja fluoriide.

"Taoline haruldaste muldmetallide segude väärindamise võimekus on täna Eestis Sillamäe vabriku näol olemas," märgib Hints.