Teema on Kaasiku sõnul Eestis päevakajaline, sest näiteks 2016. aastal joodi ühe elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi. Ülemöödunud aastal suurenes alkoholi tarbimine veelgi – 8,6 liitrini. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib näha rahvatervisele märkimisväärset kahju juba juhul, kui aastas juuakse elaniku kohta enam kui kuus liitrit puhast alkoholi. Lisaks võimendab Eestis tekkivat kahju Põhjamaadele iseloomulik tarbimiskäitumine. Korraga juuakse alkoholi suures koguses.

Alkoholiaktsiisi mõju uurimiseks toetus Kaasik analüüsis varasematele teemakohastele uuringutele. Lisaks uuris ta, kuidas on muutunud joodava alkoholi kogus Eestis aastatel 2002–2016 käsikäes samal ajal toimunud aktsiisitõusudega. Viimaks koostas ta alkohoolsete jookide tarbimist kirjeldava mudeli.

Viin vs õlu
Aktsiisi viina hinnaga võrreldes leidis Kaasik, et ajalooliselt on moodustanud aktsiis viina lõpphinnast 46–54 protsenti. Kuigi pikemat perioodi vaadates on tõusnud aktsiis sarnaselt hinnaga, pole mitmetel aastatel kiire aktsiisitõus kohe hindades peegeldunud. Seda võis märgata ka 2015–2016. aastal. Kaasiku koostatud mudelite põhjal sõltub viina müük ja tarbimine rohkem sissetulekute kui hinna muutustest. Sama peab paika kangete alkohoolsete jookide puhul.

Viina hind ja aktsiis liitri kohta. Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Õlle hinnatõus polnud aastatel 2002–2016 seotud aktsiisiga nii tugevalt kui viina puhul. Üldiselt tõuseb õlle hind aktsiisist aeglasemalt. Alates 2014. aastast oli aktsiisitõus isegi kaks korda kiirem. Tugev side aktsiisi ja hinna vahel on siiski Kaasiku hinnangul olemas.

Õlle tarbimist selle hind ega inimeste sissetulekud aga eriliselt ei mõjutanud. Mitmete mudelipüstituste korral osutus õlle hind ebaoluliseks ja tarbimise muutust ei selgitanud. See võib tähendada, et õlle tarbimist võivad mõjutada muud tegurid.

Õlle hind ja aktsiis liitri kohta. Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Kaasik nentis samas, et kasutatavaid andmeid polnud väga palju. Seeõttu võib kannatada tulemuste usaldusväärsus. Teisalt viitas ta, et sarnastele järeldustele on jõutud varasemates analüüsides, milles on võetud kokku kõik eelnevalt ilmunud teemat lahkavad tööd. Seega paistab, et valitsustel on alkohoolsete jookide tarbimise vähendamiseks märksa kasulikum tõsta kange alkoholi aktsiisi.

Samas tuleks Kaasiku sõnul edaspidi täpsemalt uurida, kuidas mõjutab alkoholiaktsiisi tõus piirikaubandust ja milliste tulemusteni on viinud aktiisitõus teistes Euroopa Liidu riikides. Aktsiiside tõstmisega võib kaasneda illegaalse alkohoolsete jookide tarbimine või suureneda piirikaubandus.

Rahandusministeeriumi märtsi keskel avaldatud analüüsist selgus, et piirikaubandust Lätiga pole võimalik enam tagasi keerata. Aktsiisimäärade järsul tõusul ja langetamisel on aga ennustamatu mõju, mida on sama hästi kui võimatu prognoosida.

Kaasikut juhendas Tallinna Reaalkooli majandus- ja ettevõtlusõpetaja Ene Saar ning Ülo Kaasik.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 16. ja 17. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.