Iidsed tsivilisatsioonid said hakkama ka suure kaikaga jumalata ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Jerry Worster/Creative Commons

Keerukad ühiskonnad tekkisid enamikes maailma piirkondades enne inimeste käitumist pidevalt jälgivate ja hindavate jumaluste väljamõtlemist, leiavad sadade ühiskondade arengut kaardistanud teadlased.

"Populaarse hüpoteesi kohaselt sarnanesid ühiskonnad esialgu akvaariumitele. Antisotsiaalne käitumine nagu varastamine või tapmine oli varem või hiljem vahele jäämata peaaegu võimatu. Sellele võis järgneda nii mainekahju kui ka näiteks rühmast täielikult väljaheitmine," selgitas uurimuse kaasautor Patrick Savage, Jaapanis asuva Keio Ülikooli dotsent. Rahvastiku kasvuga kaasnev anonüümsus võimaldas vältida võimalikku karistust üha lihtsamalt.

Probleemi oleks lahendanud kõike nägev ja kõike teadev jumal, kellele pakkusid inimeste tegemised huvi ka muul ajal, kui vaid ohverdusi tehes. Taoline jumal iseloomulik näiteks zoroastrianismi ja Aabrahami jumalatele. Hüpoteesi proovile pannud teadlased on jõudnud aga erisugustele tulemustele. Hirm kõikenägeva jumala karistuse ees eelnesid pealikuvalduste tekkele küll Vaikse ookeani saartel, kuid mitte Euraasias. Savage tõi kolleegidega välja, et senine teaduskirjandus hõlmab suuremalt jaolt üksikuid piirkondi ja juhtumiuuringuid.

Ühiskondade arengust parema ülevaate saamiseks hakati koostama kümnekonna aasta eest suuremahulist andmebaasi Seshat. Muu hulgas koondab see sadade ühiskondade peetud sõdade, põllumajanduse, usu ja teiste ühiskonna keerukust iseloomustavate näitajate kohta. Värskesse analüüsi koondas Savage kolleegidega 414 ühiskonda, mis esindasid kokku 30 maailma usundit.

Sarnaselt eelnevatele tähelepanekutele uskusid suuremad ühiskonnad tõepoolest sagedamini moraalsetele väärtusele rõhuvat jumalat. Planeeedi 12 piirkonda lähemalt uurides leidis töörühm ühiskonna keerukust kirjeldavad näitaja põhjal, et nende keerukus oli kasvanud juba enne karistavate jumalate väljamõtlemist. "Saame tulemuste põhjal öelda, et halva tegemise eest karistavad ja heategude eest plusspunkte andvad jumalad tekkisid oluliselt hiljem kui keerukad tsivilisatsioonid," märkis dotsent.

Näiteks hakkas Jaapanis budism laiemalt levima alles umbes 1400 aasta eest. Ammu pärast seda, kui saareriigi elanikkond plahvatuslikult kasvas ja seda hakati ühendama ühe kuningriigi alla. "Usk üleloomulikku karistavasse jõudu näib hakkavat tekkima alles pärast seda, kui ühiskonnaliikmete arv ületas miljoni," laiendas Savage. Töörühm oletab, et piirile lähenedes muutus ühiskond sedavõrd kirjuks, et ühise keele või mõtteruumi leidmiseks oli tarvis oli midagi enamat. Religioon sobis liimiks suurepäraselt.

See tekitab omakorda küsimuse, kuidas muutub riikide koostöövõime, kui usuleigus kasvab lähitulevikus veelgi. "Me ei tea, mida see laieneva ksenofoobia ja rännete valguses tähendab. Võib-olla viib see mõne teise jälgimisvormi tekkimiseni," mõtiskles Savage.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: