Usk karistavatesse jumalatesse võis aidata ühiskondadel organiseeruda
Usk karistavatesse jumalatesse võis aidata inimestel laiemate ühiskondade üleselt organiseeruda ja tuua üksteisest kaugel asuvad populatsioonid üheks sidusaks rühmaks kokku, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.
See, kuidas inimesed laiaulatuslikku koostööd alustasid, on pikalt teadlaste päid vaevanud. Selleks, et näha, millist rolli mängis selles religioon, kaasasid Martin Lang Harvardi ülikoolis ja tema kolleegid uuringusse 2228 inimest Aasiast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast, kes praktiseerisid budismi, kristlust, hinduismi, animismi või esivanemate kultust. Nende rühmade sees ja vahel on jumala olemuse kohta palju erinevaid uskumusi.
Osalejad pidid mängima mängu, kus neile anti mündid, mis tuli jagada kahte topsi. Iga kord, kui neil paluti valida, märgistati topsid erinevalt – 1) nemad ise, 2) mõni osalejaga samasse usulisse rühma kuuluv kohalik, 3) osalejaga samasse usulisse rühma kuuluv, aga kaugel elav inimene, ja 4) teise usu esindaja.
Kui neil paluti panna mündid ühte kahest topsist, siis kippusid kõik panema rohkem münte iseendale või sama religiooni kohalikele esindajatele. Kuid need valikud erinesid olenevalt sellest, kui karistavaks nad oma jumalat pidasid.
Näiteks, kui valida oli müntide andmise vahel iseendale või kaugel elavale sama usu esindajale, andsid need inimesed, kes uskusid, et karistavatel jumalatel oli nende elu üle vähe võimu, mündi iseendale, samas, kui need, kes uskusid tugevalt karistavatesse jumalatesse, kellel oli ka rohkem võimu, andsid selle tõenäolisemalt ära.
See, kuidas inimesed selliseid mänge mängivad, on seotud sellega, kuidas inimesed reaalses maailmas tegutsevad, ütles Lang.
See võib tähendada, et usk karistavasse jumalasse võib muuta inimese altimaks suuremas ühiskonnas ressursse jagama. "Religioon lõi tunde meie versus nemad ja kui ühiskonnad kasvasid impeeriumideks, pidi see olema väga oluline tegur nende sidususe hoidmisel," ütles Peter Turchin Connecticuti ülikoolist.
Kuigi katsed näitavad, et karistavad jumalad võivad mõjutada inimeste koostööd, võib see toimida ka vastupidi. Turchin ütleb, et tema ajalooliste ühiskondade uuringud näitavad, et uskumine karistavatesse jumalatesse tekib tavaliselt pärast suurte ühiskondade ilmumist.
Tänapäeval ei ole karistavatel jumalatel väga tihedalt koostööd tegevates ühiskondades mingisugust rolli, ütles ta. "Seda seetõttu, et seda rolli täidavad teised sotsiaalsed tehnoloogiad, nagu väga veenev bürokraatlik kontroll või naabrite sotsiaalne kontroll."
Toimetaja: Merit Maarits
