Tehnikaülikooli nutirakendus aitab vältida haiglaõdede ravivigu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sarnaseid, kuid mitte häälkäsklustel põhinevaid lahendusi mujal maailmas kasutatud intensiivravis ja operatsiooniosakondades.
Sarnaseid, kuid mitte häälkäsklustel põhinevaid lahendusi mujal maailmas kasutatud intensiivravis ja operatsiooniosakondades. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Tallinna Tehnikaülikoolis valmis magistritöö, milles uuriti Eestis loodud nutirakenduse, mis häälkäsklustega salvestab haiglaõdede õendustegevusjuhiste jälgimist ning aitab vähendada ravivigade hulka ning parandada patsiendiohutust.

Võtame näiteks lihtsa vereülekande. Enne ülekande tegemist tuleb kontrollida vere sobivust patsiendile. See nutilahendus aitab taolist olukorda vältida ning tuletab õele meelde sedagi, kui mõni töövahend jääb enne protseduuri valmis panemata.

Rakendus annab protseduuride ajal juhendite kohta haiglaõdedele infot ning häälkäsklustega saab õendustegevused salvestada. Selleks tuleb öelda märksõnu kõrvamikrofoni, kust need jõuavad taskus olevasse nutirakendusse.

Ravijuhised on riiklikud ja rahvusvahelised eeskirjad, millele tervishoiutöötajad oma töös tuginevad. Rakendusse programmeeriti olulised õendustegevusjuhenditest välja otsitud samm-sammulised tegevused. Rakendust saab juhtida kätevabalt, mis on kooskõlas haigla hügieenieeskirjadega.

Magistritöö autori Hannalore Taali sõnul on sarnaseid, kuid mitte häälkäsklustel põhinevaid lahendusi mujal maailmas kasutatud intensiivravis ja operatsiooniosakondades. "Uuringud on näidanud, et need aitavad vähendada ravivigu ja tõsta juhenditest kinnipidamist pea 100 protsenti. Eestis arendatud rakenduse puhul on uudseks aspektiks just häälkäskluste kasutamine ja seda eesti keeles," rääkis Taal.

Rakendust katsetas kaheksa Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivraviõde seitsme kuu jooksul. Tagasisidest tuli välja, et 90 protsenti rakendust testinud õdedest soovitaks lahendust ka oma kolleegile. See näitab, et vajadus taolise rakenduse järele on Eesti haiglates kõrge.

Taal tõi välja, et kõnetuvastusega lahendused ei ole haiglates veel levinud ning inimesed peavad nutilahendustega varustatud tervishoiutöötajatega harjuma. "Mõni patsient hakkasid rakendusega töötavaid õdesid "robotiteks" nimetama. See näitab, et patsientide seas tuleb kvaliteedi parandamise nimel teha veel selgitustööd," lisas Taal

Rakenduse töötasid välja Eesti digitervise ettevõte Cognuse ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Tänaseks on koostöö liikunud järgmisesse faasi, et kasutada rakendust õdede väljaõppes, eelkõige vereülekande, aga ka õdede jaoks igapäevaste protseduuride juures. Hääljuhitava režiimi kõrval on lisatud ka visuaalsed kontrollnimekirjad. Lisaks on rakendust testitud ka Lääne- ja Ida-Tallinna Keskhaiglates ning Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Hannalore Taali magistritöö "Intensiivravi digitaalse kontrollnimekirja rakendusprojekti hindamine ning tuleviku hindamis- ja arendusvajaduste kaardistamine" eesmärk oli hinnata rakenduse kasutamist intensiivravis ja anda soovitusi, kuidas tulevikus lahendust edasi arendada ja selle mõju mõõta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: