Tänu sotsiaalmeediale on meil võimalus end oma sõprade ja pere eluga kursis hoida nagu ei kunagi varem. Kuid varasemates uuringutes on leitud, et see võib kaasa tuua FOMO (fear of missing out) ehk ilmajäämishirmu, mille tulemusena suureneb ärevus ja väheneb une kvaliteet, vahendab New Scientist.

Selleks, et välja uurida, kuidas Facebooki loobumine inimese heaolule mõjub, kaasasid Eric Vanman ja tema kolleegid Queenslandi ülikoolis Austriaalias uuringusse 138 aktiivset Facebooki kasutajat ja palusid 60 neist viieks päevaks Facebookist loobuda. Teistel paluti Facebooki kasutada nagu nad seda tavaliselt teinud on.

Uuringumeeskond leidis, et Facebookist loobunud inimestel oli kortisooli – neerupealiste koores sünteesitav steroidhormoon –  tase viie päeva pärast oluliselt vähenenud, mis viitab sellele, et ka nende stressitase oli madalam.

Stress põhjustab kortisooli taseme kiiret tõusu veres ja käivitab organismis rea protsesse, mis ajalooliselt olid välja kujunenud ja vajalikud võitluseks ning põgenemiseks. Kortisool mobiliseerib varudest glükoosi ja rasvhapped, et saaks kiiresti toota energiat.

Kuid nad märkisid ka, et nad olid oma eluga vähem rahul kui enne katse algust. Kontrollrühmas muutusi ei toimunud.

Vanmani sõnul võiks üks selgitus olla see, et need osalejad ei olnud valmis oma sõpradega ühenduse pidamisest loobuma – mis oli peamine põhjus, miks nad üldse Facebookiga esialgu liitusid. Seega, kuigi Facebookist loobumine võib vähendada nende stressitaset, ei olnud see miski, mida nad tegelikult tahtsid teha.

Kortisooli tasemed ei ole seotud mitte ainult stressiga, vaid mõjutavad ka une kvaliteeti ja kvantiteeti, ütles Melissa Hunt Philadelphia Pennsylvania ülikoolist. "Paljud noored jäävad hilja magama või ärkavad isegi keset ööd üles, et sotsiaalmeediat vaadata," märkis ta. "Nii et [kortisooli langus] võis olla tingitud paremast unest."

Hiljutised isikuandmete lekked on ajendanud paljusid inimesi Facebookist loobuma, kuid pole teada, millised on selle pikaajalised mõjud. "Võimalik, et nädala või paari pikkused pausid on kõik, mida on vaja, et sotsiaalmeedia põhjustatud kõrgeid stressitasemeid langetada." Kuid ta nentis ka, et pikem paus võib stressi suurendada, kuna kardetakse, et sõpradega kaob kontakt.

Hunt märkis, et sotsiaalmeedias kulutatud aja osas võib olla olemas ka nn kuldne kesktee. "Märkimisväärne hulk uuringuid näitavad, et suurimat heaolu kogevad need inimesed, kes kasutavad sotsiaalmeediat piiratud viisil, mitte need, kes sellest täielikult hoiduvad," ütles ta.