"Maandumine kinnitatud," teatas NASA lennujuht.

993 miljoni dollarise projekti eesmärk on suurendada teadmisi Marsi tekkest ja tingimustest ning uurida võimalusi sinna inimeste saatmiseks.

Kulgur alustas teekonda Punasele planeedile 5. mail.

NASA juhtivteadlase Jm Greeni sõnul eksperdid juba teavad, et Marsil esineb maavärinaid, laviine ja planeeti tabavad meteoriidid. "Aga kui maavärinaaldis Mars on? See on põhimõttelise tähtsusega informatsioon, mida meie Marsi uurivate inimestena peame teadma."

Tähtsaim maanduri pardal olev aparaat on Prantsuse kosmoseagentuuri ehitatud seismomeeter, mille kulguri sisemusest väljuv robotkäsi peaks pärast Marsi pinnal maandumist planeedi pinnale asetama.

Teine tähtis aparaat on isehaamerdav sond, mis peaks puurima end NASA teatel kolme kuni viie meetri sügavusele ja jälgima kuumahoovuseid planeedi pinna all.

Greeni sõnul on arusaam Marsi temperatuurist ja selle mõistmine, kui palju tuleks seal inimese elupaika jäistes oludes kütta, otsustava tähtsusega NASA jõupingutuste jaoks saata 2030. aastal planeedile inimesed.

Suvel võib Marsi päevane temperatuur ulatuda 20 kraadini, kuid öösel võib see langeda -73 kraadini. "See on tähtis osa teadmistest, kuidas see planeet toimib. Marsil elavate ja töötavate inimestena peame olema võimelised seda üle elama."