Kes on see loom, kes praegu kõrrel paaritub? ({{commentsTotal}})

Ehmestiivalise portree.
Ehmestiivalise portree. Autor/allikas: Randel Kreitsberg

Lastejuttudest tuntud "puruvanad" ehk õige nimega ehmestiivalised, on kirju loomarühm. Tähelepanelikuma pilguga novembrikuises looduses ringi vaadates võib neid leida külmast ilmast hoolimata järeltulevat põlve loomas.

Ehmestiivalised (Trichoptera) on liblikaliste sugulased, alustab putuka tutvustamist Eesti Maaülikooli vanemteadur Henn Timm zooloogiablogi postituses. Valmikud ongi neil veidike liblikate moodi ka. Ainult et puhkeasendis hoiavad nad seljal tiibu nurga all, mitte päris püsti nagu liblikad. Värvikirevust on ehmestiivalistel vähe. Enam-vähem kõik on miskitmoodi kollakad-hallikad-pruunikad. Küllap see päästab nii mõnegi neist linnunokka sattumise eest. Vastsed ("puruvanad") elavad vees. Ehmestiivaliste seltsi kõige suurem sugukond on järvevanalased (Limnephilidae, "järvearmastajad"). Eesti ligi 200 ehmestiivaliste liigist moodustavad nad ca 1/3. Muude sugulastega võrreldes on järvevanalased üsna suured loomad.

Peaaegu kõigi ehmestiivaliste vastsed ehitavad endale "midagi" ümber keha, kaitseks ärasöömise vastu. Enamik sellisest loomingust on kaasaskantav ja enam-vähem kehakujuline (torujas). Aga leidub ka neid, kes kohendavad endale elamiseks uru või koopa. Mõned jälle kinnitavad oma toru mingile suuremale objektile ega liigu seejärel enne nukkumist enam paigast.

Et ehmestiivaliste suure mitmekesisuse tõttu saab "päris" puruvanadeks nimetada ainult ühte kindlat perekonda  (Phrygaena) ja puruvanalasteks ühte kindlat sugukonda (Phrygaenidae), siis tuleb ülejäänuid nimetada kuidagi teisiti.

Olgugi, et külm november, on see just kõige õigem aeg osade liikide jaoks paaritumiseks. Autor: Randel Kreitsberg

Fotol paaritujad kuuluvad tõenäoliselt meil väga tavalisse liiki Chaetopteryx villosa (risuvana, ladinakeelse nime tõlkes "karvane harjastiib"), sama kinnitas ka Jaan Viidalepp. Tiivad on tal nimele vastavalt paksu harjaskattega. Valmikud on sügisel ühed hilisemad, kui mitte kõige viimased paaritujad. Seepärast pole risuvanade vastseid kevadel (siis, kui muid liike leidub vees eriti palju) enamasti näha. See-eest suvel (siis, kui paljud teised liigid on juba ära lennanud) võib neid olla paksult. Vastsed elavad meil ainult vooluvetes. Meelsasti ka allikates ja sellistes kraavides, mis suvel päris ära ei kuiva. Eestikeelne nimi on pandud vastsemajade ehituse järgi. Enamasti nii liivateradest kui taimeosadest koosneva  kaasaskantava "jope" välimus on sageli lohakavõitu. Ju on sellelgi oma mõte: väljapoole turritavad oksa- või kõrrejupid võivad pisematele vaenlastele  kurku kinni jääda, paremal juhul neile suhu mitte mahtudagi. Risuvana on teiste ehmestiivaliste seas kehakatete mitmekesisuse poolest üks fantaasiarikkamaid.

Risuvanade disaini stiilinäiteid. Mõõduks üks millimeeter. Pilt pärineb raamatust "Eesti sisevete suurselgrootute määraja. Identification guide to freshwater macroinvertebrates of Estonia" (Timm, 2015). Autor: Henn Timm

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: