Vees elavad selgrootud aitasid hinnata Pärnu jõe puhtust ({{commentsTotal}})

Ühepäevikulise vastne, kelle populatsiooni alusel määrati Pärnu jõe ökoloogilist seisundit.
Ühepäevikulise vastne, kelle populatsiooni alusel määrati Pärnu jõe ökoloogilist seisundit. Autor/allikas: flickr/Creative Commons

Õpilaste tehtud uuringu tulemused näitasid, et erinevate indeksite järgi on Pärnu jõe seisund väga erinev.

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilased Kevin Post, Mihkel Annusver ja Hendriico Merila uurisid Pärnu jõe alamjooksu ökoloogilist seisundit, kasutades selleks jões elavaid selgrootuid loomi. Uurimus ilmus õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.

Pinnaveekogu seisund määratakse kindlaks selle ökoloogilise või keemilise seisundi põhjal, olenevalt sellest, kumb on halvem. Ökoloogiline seisund on lai mõiste ja see sõltub nii bioloogilistest kui füüsikalis-keemilistest teguritest. Bioloogilisteks kvaliteedinäitajateks on veekogu elusorganismide – veetaimestiku ja selgrootute koosseis ja arvukus ning kalastiku arvukus ja ealine struktuur.

Üks võimalus veekogu ökoloogilise seisundi hindamiseks on kasutada selleks seal elavaid suurselgrootuid. Suurselgrootute all mõeldakse selgrootuid (alamhõimkond Invertebrata), kelle läbimõõt on üle 0,5 mm. Nende hulka kuuluvad peamiselt veekogu põhjas elavad olendid: putukad, ämblikulaadsed, vähid, limused, ümarloomad, lame- ja rõngussid, käsnad ning sammalloomad.

Hõljumiloomadega võrreldes on nende eeliseks indikaatorliigina lai levik, suur liigiline ja toitumistüüpide mitmekesisus ja kaladega võrreldes vähene liikuvus. Erinevalt taimedest leidub neid ka varjulistes kohtades ning neid on lihtne määrata ja ka koguda.

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilased Kevin Post, Mihkel Annusver ja Hendriico Merila teostasid Allan Lorentsi juhendamisel mahuka uurimistöö.

Nad võtsid 2017. aasta märtsis Pärnu jõe alamjooksult jõepõhja setete proovid 11 kohast nii linnas kui ka ülesvoolu jäävates punktides ja hindasid neis leiduvate selgrootute põhjal jõe ökoloogilist seisundit.

Nad kasutasid selleks viit erinevat parameetrit. Esiteks määrasid nad taksonirikkuse – liikide arvu igas proovis. Teiseks määrasid nad nelja erineva bioloogilist mitmekesisust hindava indeksi väärtused.

Bioloogilise mitmekesisuse indeksid on avaldised, mis, andmaks hinnangut koosluse struktuurile, võtavad arvesse kolme näitajat: leitud liikide arvu, ühtlust isendite jaotumises liikide vahel ja organismide koguarvu. Puutumatuid keskkondi iseloomustab suur liigirikkus, isendite ühtlane jaotumine liikide vahel ja keskmine kuni kõrge isendite arv.

Orgaaniline reostus põhjustab:

  • liigirikkuse vähenemist, sest tundlikud organismid kaovad;
  • vähetundlike organismide arvukuse suurenemist, mis on põhjustatud toitainete küllusest;
  • isendite ühtlase jaotumise vähenemist liikide vahel.

Mürgine või happeline reostus võib omakorda põhjustada nii liigirikkuse kui ka isendite koguarvu vähenemise, kuna tundlikud organismid kaovad ja vähetundlikel isenditel puudub täiendav toiduallikas.

Uurimistöös kasutatud indeksitest iseloomustavad taksonirikkus, Shannoni erisus ja EPT (ühepäevikulised – Ephemeroptera, kevikulised – Plecoptera, ehmestiivalised – Trichoptera) eeskätt organismide liigirikkust, ASPT (i.k Average Score Per Taxon) arvestab liikide tundlikkust reostusele, Taani indeks kaasab lisaks reostustundlikkusele ka leitud liikide arvu.

Saadud tulemused näitasid, et erinevate indeksite järgi oli Pärnu jõe seisund väga erinev.

Taksonirikkus, Shannoni erisus ja EPT indeks näitasid, et vee seisund on „halb“. Seevastu ASPT ja Taani indeks näitasid, et jõe olukord on pigem „hea“. Seda näitas just ASPT indeks, kus 60% tulemustest oli kas „hea“ või koguni „väga hea“. Autorid põhjendavad saadud tulemusi järgmiselt: EPT ja taksonirikkus on puhtalt kvantitatiivsed näitajad ehk nad arvestavad ainult seda, kui palju erinevaid liike veest leiti. See oli Pärnu jõe puhul üsna väike (keskmiselt 2,8 liiki proovi kohta).

Ka Shannoni erisus arvestas suurel määral seda, kui palju oli erinevaid liike, kuid ka seda, kui ühtlaselt olid isendid liikide vahel jaotunud. Seevastu ASPT ei arvestanud leitud liikide arvu, vaid ainult leitud liikide tundlikkust reostusele. Kuna Pärnu jõest leiti liike, kes olid reostuse suhtes üpris tundlikud, saadigi kõrged ASPT väärtused.

Ka Taani indeks võttis arvesse leitud liikide tundlikkust reostuse suhtes, aga lisaks sellele oli oluline ka liikide arv. Kuna liike oli vähe, aga leitud liikide hulgas oli küllaltki reostustundlikke taksoneid, olid Taani indeksi tulemused püsivalt paremad kui kolme esimese indeksi puhul, aga kehvemad kui ASPT puhul.

Võttes arvesse kõiki saadud indekseid, andsid autorid uuritud Pärnu jõe alamjooksu piirkonnale üldise hinde „kesine“. Võrreldes teiste IIB ja IIIB tüüpi vooluveekogudega (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed), on tulemus kehv: Lõuna-Estis asuva Peetri jõe seisund on nt „väga hea“, Emajõe seisund on „hea“, Sae-Paunküla kanali seisund on „hea“, samas Ida-Eesti põlevkivitööstuspiirkonnas asuva Kohtla jõe seisund on „halb“.

Kas teadsid, et:

  • Ehmestiivaliste (Trichoptera) vastsed tekitavad endale veekogu varisest maja, mille tõttu nimetatakse neid rahvakeeli puruvanakesteks. Vastsestaadium koosneb enamasti viiest vanusejärgust, mida eristavad kestumised.
  • Ühepäevikulised (Ephemeroptera) kuuluvad koos kiilidega ürgtiibsete rühma (selts Ephemeridea). Kui valmikute eluiga kestab vaid mõne tunni, siis vastsed elavad vees kaks kuni kolm aastat, vahetades selle aja jooksul paarikümnel korral kesta.
  • Uurimistöö jaoks vajalikud proovid võeti spetsiifilise kahvaga, mis on mõeldud suurselgrootute püüdmiseks (25 × 25 cm suuruse raamiga ja 0,5 mm sõelaavaga). Lisaks kuulusid varustusse purgid, kuhu paigutati proovid, suurem plastikust anum, veekindlad kummipüksid.
  • Proovid koguti, asetades kahv vette nii, et kahva alumine osa oli sirgelt vastu põhja ning et kahva avaus oleks risti ja suunatud vastuvoolu. Seejärel löödi jalaga kahva avause ees vastu põhja (nn jalaproov), ning lasti voolul kõik setted kahva võrku kanda.

Toimetaja: Pille Säälik, Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: