Uuring: lapse füüsiline karistamine on mõistetav, täiskasvanu löömine mitte ({{commentsTotal}})

Suur osa eestimaalastest peab laste füüsilist karistamist endiselt mõistetavaks.
Suur osa eestimaalastest peab laste füüsilist karistamist endiselt mõistetavaks. Autor/allikas: Elijah O'Donnell/Unsplash

Kuigi laste kehaline karistamine on Eestis keelatud, peab suur osa lapsi ja täiskasvanuid selle kasutamist mõnikord vajalikuks ja mõistetavaks. Pea iga viies lapsevanem kasutab seda lapse korrale kutsumiseks ka ise, selgub Praxise laste õiguste ja vanemluse uuringust.

Löömist, tutistamist ja teisi füüsilisi karistusviise pidas mõistetavaks kasvatusmeetodiks 42 protsenti täiskasvanutest. Iga kümnes nõustus seejuures väitega täielikult. Enam kui viiendik vastanutest tunnistas, et ka see on vägivald, kuid on siiski teatud olukordades õigustatud. Täiskasvanute vahelist vägivalda tauniti märgatavalt sagedamini. Arvete füüsilist klaarimist ei pidanud mõistetavaks neli viiendikku täiskasvanutest.

Laste füüsiline karistamine keelati Eestis 2016. aastal. Sellest polnud aga kuulnud või ei osanud seda puudutavale küsimusele vastata pea kolmandik lapsevanematest. Laste seas oli teadmatus suurem. Kindlat vastust ei osanud anda 43 protsenti lastest. Õiget vastust teadsid ligi pooled. Mida kauem olid lapsed koolis käinud, seda suurem oli teadlikkus.

Vägivallaks pidas kehalist karistust seevastu kaks kolmandikku lastest. Veidi enam kui veerand lastest nägid seda aga siiski kohati mõistetava ja vajaliku kasvatusmeetodina. Viimase aasta jooksul karistada saanud lapsed nõustusid seejuures väitega märgatavalt sagedamini. Teisisõnu, vägivalla kogemine muudab inimesed selle kasutamise suhtes sallivamaks.

Varasemate Eestis tehtud uuringute kohaselt on kodus kehaliselt karistatud ja vägivalda kogenud noored on mittekogenutega võrreldes sagedamini koolikiusamise ohvrid või kiusajad. Samuti kalduvad nad tarvitama ülemäära alkoholi ning panevad rohkem toime õigusrikkumisi.

Uuringus pandi tähele sedagi, et lapsepõlves ise füüsiliselt karistada saanud vanemad nägid vägivalda kasvatusmeetodina oluliselt tihedamini. Kui karistada saanud täiskasvanutest nõustusid sellega ligi pooled, siis sellega mitte kokku puutunud inimestest olid samal seisukohal vaid 29 protsenti. Erisused tulevad siinkohal välja ka sugude lõikes. Naistest pidas laste kehalist karistamist peab vägivallaks kolm neljandikku. Meestest arvas nii vaid 54 protsenti, kusjuures viimase kuue aastaga on langenud sellega nõustujate arv 12 protsendi võrra.

Praxise uuringus nenditakse, et võrreldes 2010. aastaga pole füüsilise karistuse vastuvõetavus Eesti lapsevanemate seas vähenenud. Ühiskonna hoiakud tervikuna on muutunud viimase kuue aastaga selles osas isegi sallivamaks. Värskete tulemuste varasemate uuringutega võrdlemine on siiski mõnevõrra raskendatud. Kasutatud metoodika on uuringutes veidi erinev.

Küsitluse kohaselt tutistas küsitlusele eelnenud aasta jooksul last 18 protsenti vanematest, 14 protsenti andis vitsa ja kolmandik vanematest kasutas ähvardas seda lapse korrale kutsumiseks teha. Laste sage füüsiline karistamine on siiski pigem harv nähtus. Enamasti üritatakse julgustada last õigesti käituma, selgitakse tehtud eksimust ja keelatakse selle uuesti tegemist.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: