Sooline võrdsus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja sooline vägivald rikub inimõigusi. Kui soovida sellele hinnasilt lisada, siis läheb naistevastane vägivald igal aastal Euroopas maksma 226 miljardit eurot (tervisekulud, töölt puudutud aeg, juriidilised kulud jne).

Suurem osa vägivallaohvritest on naised. Euroopa Liidu riikides ligi 28 000 vastaja seas läbi viidud lähisuhte- ja soopõhise vägivalla uuringu andmetel leiab enam kui iga neljas eurooplane, et mõnedel juhtudel on ohvrid vägistamises ise süüdi. Näiteks siis, kui ta liiga seksikaid rõivaid kannab, vabatahtlikult koju kaasa läheb, ollakse joobes või kui ei öelda selgelt ei või ei tõrjuta füüsiliselt tagasi.

Samas on see vaid keskmine näitaja, riikide vahel on suured erinevused, Rumeenias arvas enam kui pool küsitletutest, et vägistamine on teatud oludes õigustatav. Eestis oli sellega nõustunute osakaal poole väiksem – 26 protsenti.

Ahistamine töökohal

Kui eelmises küsimuses kattus eestlaste arvamus Euroopa keskmisega, siis meie suhtumine töökohal ahistamisse erineb muust Euroopast. Euroopas arvab ligi neljandik vastanutest, et kolleegi katsumine soovimatul või ebakohasel moel ei peaks olema seadusvastane. Eestis arvab nii aga lausa 42 protsenti küsitletutest. Oleme oma arvamusega ühes paadis Ungari (48%) ja Leeduga (38%). Samal ajal kui Suurbritannias ja Iirimaal arvab nii vaid vastavalt seitse ja kaheksa protsenti vastanutest.

Erinevused võivad tuleneda sellest, kuidas riikides ahistamise olemasolu üldse tajutakse. Kui Euroopas leiab keskmiselt 70 protsenti küsitletutest, et nende riikides on naiste vastu suunatud seksuaalvägivald tavaline, siis Eestis arvab nii vaid 32 protsenti.

Suhtumist tuleks muuta

Uuringu autorid rõhutasid ka oma kokkuvõttes, et liikmesriikides valitseb arvamuses soopõhise vägivalla suhtes kohati suuri erinevusi. Endiselt on riike, kus tuleks rohkem tööd teha soopõhisesse vägivalda suhtumisega. Eriti selle arvamusega, et naisevastane vägivald on sageli ohvri enda provotseeritud – Euroopas arvab nii keskmiselt 17 protsenti, Eestis 38 protsenti. Samuti arvamusega, et vägivallast või vägistamisest teatavad naised sageli liialdavad või valetavad.

Säärase suhtumisega riikidena tõstetakse esile Eesti, Malta, Küpros, Läti ja Leedu. Siiski on põhjust mõõdukaks optimismiks, kuna suurem osa eurooplasi arvab ikkagi, et koduvägivald, ahistamine ja muu soopõhine vägivald on lubamatu või vale.

Pole kuigi levinud vaade, et koduvägivald oleks vaid era-asi ja suurem osa neist, kes on vägivallajuhtumist teada saanud, räägivad sellest kellelegi, mitte ei jäta enda teada. Üldlevinud arvamus, et soopõhine vägivald on vale, loob toeka aluse, mille najal Euroopa Liidus edaspidi vägivalda vähendada.