Kolm aastat kestnud allveearheoloogia projekti raames on Mustast merest leitud üle 60 laevavaraki, nende hulgas nii roomaaegseid laevu kui 17. sajandi kasakate sõjalaevastik.

Teadlased kasutasid merepõhja uurimiseks spetsiaalset süvaveekaamerate süsteemi, mida varem on kasutatud nafta- ja gaasileikukohtade uurimiseks.

"Väikest tükki laevast dateeriti radiosüsinikumeetodil ja see kinnitas, et tegu on vanima inimkonnale teadaoleva tervikliku laevavrakiga," ütles projekti esindaja avalduses.

Laev lebab rohkem kui 2000 meetri sügavuses mere põhjas külili, kuid tema mast ja rool on terved. Nii sügaval on vesi hapnikuvaba, mistõttu võivad orgaanilised ained säilida tuhandeid aastaid.

Dateeringu põhjal pärineb alus aastast 400 eKr, mil Must meri oli Kreeka kolooniate kaubateede ristumiskoht.

Varem on seesuguseid laevu nähtud vaid Antiik-Kreeka keraamilistel nõudel, ütles Southamptoni ülikooli professor Jon Adams.

"See muudab meie teadmisi antiikaja laevaehitusest ja meresõidust," sõnas ta.