Õpetaja muutis energiatõhusa koolimaja füüsika õppematerjaliks ({{commentsTotal}})

Väätsa põhikool.
Väätsa põhikool. Autor/allikas: Lauri Läänemets, Väätsa vallavanem

Kas teadsite, et Väätsa Põhikooli hoones kulutab kõige enam energiat söökla, sest töötab siis, kui päikesepaneelid pole veel tööle hakanud? Väätsa koolimaja on liginullenergiahoone ning sellest mõõdetakse igapäevaselt tohutu hulk infot, mille õpetaja Jonas Nahkor muudab põnevaks õppematerjaliks. Ta kirjutas ERR Novaatorile, kuidas ta seda teeb.

Avalikud hooned, mis tulevast aastast ehitatakse või renoveeritakse, alluvad kõik liginullenergia hoone (LNEH) nõuetele. See nõue laieneb kahe aasta pärast ehk alates 2021. aasast kogu kinnisvarasektorile.

Taoline tehnoloogiast pungil maja sisaldab väga tarka soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi, lokaalset energiatootmist (enamasti päikeseelekter) ning tasemel sise- ja väliskliima monitooringut. Kokku sadu andureid ja digitaalseid andmeallikaid.

Need infomassiivid juhivad maja, kuid nad ei pea seda tegema maja kasutaja eest varjatult.

Koolis, kus ma füüsikat õpetan, on need andmed graafikutena kättesaadavad ning see annab mulle terve arsenali praktilisi võimalusi loodusainete ja tehnoloogia õpetamiseks erakordselt rakenduslikul viisil.

Väätsa põhikooli päikesepaneelid, mis kevadest sügiseni toodavad märkimisväärse osa maja energiast. Autor: Lauri Läänemets, Väätsa vallavanem

Me teeme ülesandeid, kus selgitame välja ebameeldiva sisekliima juurpõhjuseid, paneme loodusõpetuses seosesse temperatuuri, õhuniiskuse ja tuule kiiruse või võtame soojus- või elektriõpetuse valemite katsetamiseks aluseks oma maja andmed. Vahepeal lahendame põnevusest detektiiviülesannet, kus CO2 andurid ja energiatarbimine reedavad meile, mida mingis ruumis kahe nädala eest tehti. Õpilased on koostanud õppefilme maja eluliste süsteemide töö selgitamiseks.

Kogu selle uurimise kaudu saab mõista, kuidas need laes ja katusel undavad masinad meile raha ja energiat säästavad ning kuidas nad sealjuures tervisliku sisekliima tagavad. See on vajalik insenertehnilise mõtlemise tööle ärgitamiseks kui ka loodusvarade aruka kasutuse mõistmiseks. Mõni õpilane haarab kinni terviseõpetuslikust küljest. Kolmanda jaoks on see aga lihtsalt võimalus endale igava teema juures midagi praktilist kogeda.

Eestis on üle 500 kooli ja kui need hooned lähiaastatel LNEH tehnoloogiale üle lähevad, oleks minu arvates viga selline elusa labori potentsiaal kasutamata jätta. Väätsa kooli renoveerimisel oli õigel hetkel tähelepanelik ehitusnõunik jaol, kes koos valla- ja koolijuhiga jälgis, et andmemassiividele tekiks ligipääs ning need oleksid keskmise oskusega graafikulugeja jaoks kasutuskõlblikud.

Energiatarbimise ja kulutuste täpne analüüs on praktilise väärtusega ka hoone pidajale, kuid haridusasutustes tekiks teile väikese lisapingutusega isetoimiv labor, millest saab õppida iga õpilane igal koolipäeval.

Järgnevast väljavõttest näeb, kuidas andurite kogutud infot saab kasutada füüsika õpetamisel:

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: