Väätsa põhikooli Kosmoseprogrammi noored pürgivad sel aastal juba teist korda kosmose piirimaile. Lisaks andmete kogumisele ja lennu jäädvustamisele püütakse kõrgustes süüdata ka säraküünalt. Katse õnnestumisel on tegemist omanäolise maailmarekordiga.

Füüsika- ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Jonas Nahkori juhendamisel muudeti penoplastist kapsel võimalikult õhukindlaks, et ligi 30 kilomeetri kõrgusele tõusev teadusaparatuur ära ei külmuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Umbes -50 kuni -60 kraadi on seal üleval temperatuurid," märkis 7. klassi õpilane, katsejuht-füüsik Sander Ollino.

"Siin on superkondensaator meie säraküünla katse jaoks, õhurõhu sensorid, temperatuuri mõõdikud, "piuksujad". Lisaks on hästi palju akusid ning kaamerad," kirjeldas 8. klassi õpilane, peainsener-lennujuht Kevin Kinev teadusjaama.

"Seal üleval ei ole eriti hapnikku, millega midagi süüdata või põlemas hoida ja seetõttu me kasutame elektrisüüdet, mis on selline eriline lahendus. Ja teiseks on seal see, et lihtsalt väga-väga külm on. Seal on -50 kraadi ja siis näeme, kas see jaam meil piisavalt soojas püsib, et seda süüdata," rääkis Nahkor.

Pärast kõnet lennujuhtimiskeskusesse oli aeg õhupall teele saata. Teadusjaamaga hoiti sidet koolimaja katuselt.

"Praegu paistab see, et ta on juba 2,2 kilomeetri kõrgusel, välistemperatuur on juba kaks kraadi ainult ja sisetemperatuur on korralik saun ehk üle 40 kraadi juba," kirjeldas Nahkor katse alguses.

Noored tunnistavad, et kosmoseprogrammis osalemine on tublisti avardanud nende silmaringi ja muutnud kooliskäimise põnevaks.

"Kuigi ma olen enne ka vaadanud videoid selle kohta, aga ma ei ole kunagi huvitunud sellest, et seda kõike teha," sõnas 5. klassi õpilane, IT-juunior Simo Porval.

"Nüüd saab huvitava tegevuse käigus ka uusi teadmisi," märkis Sander Ollino.

Väätsal tegid katsetusi ka Tallinna tehnikaülikooli teadlased, kelle sõnul on noored õigel teel.

"Kosmos ei ole midagi müstilist ja väga kauget, me saame oma käega midagi valmistada, mis läheb peaaegu kosmosesse. Ma näen seda poolt seal kõige rohkem," rääkis TTÜ kosmosekeskuse juht Rauno Gordon.

Väätsa teadusjaam oli õhus üle nelja tunni ja maandus Lohusalu poolsaare tipus, läbides üle 100 kilomeetri.

Väätsa põhikooli kosmoseprogramm on teadusprojekt, mille eesmärk on teha heeliumipallidega starte ning sooritada rekordilisel kõrgusel võimatuna näivaid katseid. Lõppeva õppeaasta projekt kujutas endast kuus kuud kestnud sepitsusi, mille tulemusel lendas 29. märtsil ~27 km kõrgusele põhikooli esimene teadusjaam.