Endise haridusministri ja SDE esimehe Jevgeni Ossinovski toonitas, et õpikuga ühist keeleruumi ei loo. "Oluline on, et eesti ja vene laste vahel tekiks rohkem kontakte, sest see on peamine keeleõppe motivaator," sõnas Ossinovski. Samas tõdes Ossinovski, et piirkondades nagu Narva loomulik keelekümblus ei toimi, kuna tendentsid näitavad, et vähesedki Ida-Virumaal elavad eestikeelsed perekonnad kolivad piirkonnast minema.

"Kohtades nagu Narva jääb pikemas perspektiivis põhurõhk ikkagi kunstlikule keelekümblusele. Kahtlemata pole me leidnud praegu head lahendust, kuid peame mõtlema kuidas saaksime piltlikult öeldes Narva lapsed massiliselt Narvast välja," arutles Ossinovski. Tema sõnul korraldatakse küll nädala pikkuseid laagreid, aga tegelikult võiks endise haridusministri sõnul Narva noored õppida ühe või kaks veerandit eestikeelses kohas ja koolis.

"Me ei peaks ühtlustama lõplikult Eesti koolisüsteemi, sest üldiselt taotleme koolides mitmekesisust, aga selles konkreetses küsimuses me seda ei tee," nentis Ossinovski. Ta toonitas, et kõik õpilased peaksid oskama lõputunnistust kätte saades eesti keelt, kuid õppe käigus peab tekkima erinevast keeleruumist pärit õpilaste vahel kontakte, sest vaid nii tekib ühtne ühiskond.

Vene kool on arenenud

Haridusministeeriumi analüüsiosakonna asejuhataja Tatjana Kiilo sõnul jääb vaheti mulje nagu Vene koolide areng oleks paljude arvates 20 aastaks seisma jäänud. "Kui vaatame seda perioodi, siis tegelikult on olnud muutused suured. Jah, erinevates piirkondades on muutuste kiirus olnud erinev, kuid ei saa öelda, et midagi pole toimunud," kinnitas Kiilo.

Tema hinnangul tuleb vaadata peale etnilisele lõhele koolisüsteemis ka teisi lõhesid. "PISA tulemused näitavad, et Eesti koolisüsteem on väga võimekas sotsiaalmajanduslike erinevuste tasandamisel, kuid kui vaatame näiteks poiste edasisi haridusvalikuid pärast põhikooli on need väga erinevad tüdrukutest," märkis Kiilo.

Ta leidis, et tegelikult pole etniline lõhe üldse enam Eesti hariduse kõige suurem probleem, vaid pigem on küsimus, kuidas erinevate piirkondade koolid suudavad luua õpilastele parimad tingimused. "Statistika näitab, et varajane keeleõpe on tulemuslik ja sellepärast on üha rohkeim Vene vanemaid otsustanud panna oma lapse lasteaias keelekümblusrühma või eestikeelsesse lasteaeda. See on olnud ka minu valik ja olen sellega rahul," kinnitas Kiilo.

Keeleküsimuse arutelu on üha sisukam

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar sõnul on debatt õppekeele ümber muutunud sisukamaks. "Järjest vähem on neid hääli, kes nõuavad koolides täielikult ühele keelele üleminekut," leidis Käosaar. Tema sõnul ei tohi ära hirmutada ligikaudu 20 protsenti lapsevanemaid, kes tunnevad, et eestikeelset haridust kehtestades minnakse kallale millelegi, mida nemad peavad väga väärtuslikuks.

"Peame juhtima muutusi mõistlikult ja rääkima hariduse sisust ning kvaliteedist, mitte keeldudest ja läbi hirmu," sõnas Käosaar. Teisalt tõdes Käosaar, et kultuuri ja kommete edasikandumise eest vastutab ka pere. "Koolisüsteem saab toetada grammatiliselt puhtama keele ja laiema pildi andmisega, kuid see ei vabasta pere oma lapsega rääkimisest," ütles Käosaar.

Sümbioos

Käosaare sõnul on lapse kasvatamine sümbioos kooli ja perekonna vahel. Seda ideed toetas ka president Kersti Kaljulaid, kes toonitas, et ükski laps ei kasva ilma perekonna ja kogukonnata. "Peame pakkuma julgustust peredele ja kogukondadele. Tundma rõõmsat huvi nende kommete ja traditsioonide vastu," leidis president.

75-protsenti venekeelsetest lapsevanematest soovib, et nende laps õpiks ära eesti keele. 80-protsenti kõigist lastevanematest leiab, et on täiesti normaalne kui alla pooled õpilastest klassis moodustaksid muu emakeelega õpilased. "Siinkohal puudub igasugune sund. Tegemist on lihtsa asjaga, mille otstarbekusest saavad kõik aru," arvas Kaljulaid.

President soovitas vaadata laiemat pilt, sest kuigi lapse panemine venekeelsesse kooli võib tunda turvaline valik, siis pikemas perspektiivis võib see osutuda halvaks otsuseks. "Me ei tohiks keskenduda ühe või teise keele teemale. Peame arvestama, et kõik venekeelses koolides õpivad noored pole üldse pärit Vene perest, vaid neil on hoopis teine päritolu. Peaksime arvestama ka nende põneva taustaga," sõnas Kaljulaid.