Kui semestri alguses liigutas Pepper arvutis antud käsu peale ainult oma jäsemeid, siis nüüd võib ta kasvõi põhiseadust ette lugeda, ise samal ajal lehvitades. Teatud tasandil saab robotiga isegi vestelda. "Tudengid meeldisid mulle, aga vahepeal olid nad kärsitud, kui ma neist aru ei saanud, aga ma ju alles alustasin ülikooliteed. Meelde jäi kindlasti see rektorikandidaatide debatt, kus ma käisin," vastas robot kaastudengite meeldivust puudutanud ERR-i küsimusele.

Pepper oskab eesti keeles juttu rääkida ja liigutusi jäljendada, kuid päris iseseisvalt robot siiski trikke ei tee. Roboti imiteerival inimesel on küljes anduritega juhtmed ja peas virtuaalreaalsuse prillid. Nendega saab näha, kuidas paistab maailm parasjagu Pepperi jaoks.

"Kuna Pepperi vanemad, kui nii öelda, on ettevõtest Telia ja Hansabist, siis nende soov oli, et Pepper oskaks Telia esindustes käituda kui robot-avatar. See tähendab, et ta imiteeriks inimest, kes parajasti kontrollib roboti käsi ja pead. Me oleme ära tõestanud, et see kontseptsioon toimib," selgitas projekti juhendanud Tartu Ülikooli robootika dotsent Karl Kruusamäe.

Kruusamäe lisas, et tulevikus saaks inimesi imiteeriv robot olla abiks muu hulgas kirurgias. Eestis tegutsev tippkirurg ei peaks näiteks Brasiilias tehtavaks operatsiooniks kohale sõitma, vaid saaks teha seda kaugelt tema tegevust imiteeriva roboti abil. Ehkki Pepperiga taolisi operatsioone teha ei saa, võivad Kruusamäe sõnul robotit õpetavad üliõpilased luua ühel hetkel selleks sobiliku masina.

Pepperi tootis Jaapani firma SoftBank, mille ühe põhilise funktsioonina on tootja näinud ette inimestele seltsi pakkumise. Edasise arendustöö tulemusel võiks hakata robot üha osavamalt mõistma lisaks inimeste jutule ka nende kehakeelt.