Õelalt käituv robotülemus parandab keskendumisvõimet ({{commentsTotal}})

Inimesed kipuvad roboteid usaldama ja hoolivad nende arvamusest.
Inimesed kipuvad roboteid usaldama ja hoolivad nende arvamusest. Autor/allikas: Tony Belpaeme/Ghenti Ülikool

Inimkujulistel robotitel võib puududa küll teadvus, kuid nad suudavad mõjutada sellegipoolest inimeste käitumist ja sooritusvõimet, viitavad Prantsuse teadlaste tehtud katsed.

Nicolas Stapola Clermont Auverge ülikoolist lähtus kolleegidega inimeste keskendumisvõime hindamisel Stroopi testist. Ülesande käigus peavad nimetama katsealused võimalikult kiiresti ekraanile ilmuva sõna värvi. Mõnikord ei pruugi see olla aga kõige lihtsam, sest näiteks sõna "punane" on hoopis rohelist värvi.

Enne testi ajasid katsealused juttu samas laboris seisva väikese humanoidrobotiga. Neist mõnedesse suhtus robot hästi, märkides näiteks, et neist võiksid saada head sõbrad. Teistele teatas aga robot resoluutselt, et tema sõprust ei hinda. Sama masin seiras uurimisaluseid ka testi tegemise ajal. Tulemustest tuli välja, et õela robotiga suhtlema pidanud katsealused tegid vähem vigu ja lahendasid ülesandeid kiiremini.

Töörühm kahtlustab, et inimesed pidasid kurja robotit ohtlikumaks või ettearvamatuks, misläbi olid nad ettevaatlikumad ka ülesandeid lahendades. Samas nentis Stapola kolleegidega, et taoliselt käituvast robotist ei pruugi olla kasu kõikjal. Stroopi test koormab vaid inimeste intellekti kitsast osa. Samuti võib õel ülemus teha pikas plaanis vaimsele võimekusele hoopis kahju.

Robotitest ja lastest
Ajakirja Science Robotics samas numbris kirjeldasid oma värskeid katseid ka Saksa teadlased. Neis pidid nii lapsed kui ka täiskasvanud panema pikkuse põhjal paari tahvlile ilmuvad jooned. Neid abistas ülesannete juures laua taga istuvat kolm väikest inimkujulist robotit. Erilist kasu neist aga oodata polnud. Kahel kolmandikul juhtudest andsid inimesed robotitele vale soovituse. Teistes katsevoorudes asendasid roboteid päris inimesed.

Töörühm leidis, et täiskasvanud nõustusid järgima sagedamini teiste inimeste kui robotite soovitusi. Lapsed olid seevastu roboti vale vastusega nõus kolmel juhul neljast. Anna-Lisa Vollmer nentis kolleegidega, et teatud tasandil võis seda oodata. Lapsed alluvad välisele survele kergemini. Samuti näevad nad tõenäoliselt roboteid pigem tavalise sotsialiseeruva tegelase, mitte elektroonikast ja plastist koosneva masinaga. Konkreetseid tõendeid nad hüpoteesi tõestamiseks ei toonud.

Igal juhul võib see muutuda töörühma hinnangul probleemiks juhul, kui samu, sh lastele müüdavaid roboteid hakatakse kasutama manipulatsiooni- või turundustööriistana.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: